Monday, December 22, 2008

Elutöö preemia(d).

minu kõige vanem ja kõige kangem poeg vahetas eile minu jumaliku musta auto katkiläinud rattakummi.

minu kõige vanem ja keskmine poeg tegid nädal tagasi korda aia, (mitte küll päris omatahtsi ja algatusel, aga siiski siiski), mille lumetormis murdunud mänd kuu aega tagasi ära lõhkus.

ja üleüldse jään ma aina väiksemaks ja õrnemaks:)

see on paganama teistmoodi ja hea tunne.

Thursday, December 18, 2008

ise ilu tegija.

minu arvates olen ma viimane poolaasta kohe päris tubli olnud.
mhmh, igatahes. võin südamerahuga jalad aasta lõpuni seinale visata.
süüa teha.
aega surnuks lüüa.
õhtuti kaua üleval olla.
raamatut lugeda.
mõnel peol promeneerida/promoveerida.
külla minna.
ja aasta lõpuks minema põrutada. uuele lähme seekord vastu Bratislavas.

voila, elagu tahtejõud ja kättevõideldud eesmärgid!

Tänud kõigile, kes on mind sel aastal tahes või tahtmatult elus hoidnud, toetanud, ärgitanud, märganud, vihastanud, üllatanud, kuulanud, lõbustanud, vaimustanud!

Monday, December 8, 2008

Real Life

elu on ebaõiglane. on. on. on.
see, mida üks kardab nagu tuld, ootab teine nagu hingeõnnistust.

elus võiks olla kolm võimalust, kus saaks aega tagasi keerata, et mingi olukord teisiti lahendada.
et liiga lill poleks, võiks see olla ajaliselt piiratud. näiteks kuni paar kuud.
samas, karta on, et need võimalused oleks enamusel juba esimese paarikümne??? aasta jooksul kasutatud. seda on vist isegi palju.
ja siiski.
ma võtaksin nüüd ühe välja.
või nutaksin oma kergekäelisust taga.
ja oleksin põhimõtteliselt ikkagi samas seisus kui praegu.

Sunday, December 7, 2008

isa.

kui isa helistab ja ütleb, et tuleb ise oma saele järele, mille ma talt paar nädalat tagasi laenasin, siis on see ju iseenesest täitsa tore - keegi võtab ühe ärategemist vajava tegevuse su õlult enda kanda.

kui ta sinna juurde lisab, et ühtlasi räägiks ta meeleldi ka omi reisimuljeid, siis sellegi elab üle. seda isegi vaatamata sellele, et tõenäoliselt ei tule ta siis üksi, vaid võtab kaasa ka oma uue minuvanuse (ok, aasta vanema) naise, kelle pärast ta mu ema 10 aasta tagasi maha jättis.

aga kui ta lõpetuseks teatab, et tahaks rääkida ka, siis see teeb küll ettevaatlikuks. tavaliselt, kui keegi ütleb, et tahab rääkida, siis ei tõota see kunagi midagi head. ok, varajagamine võib olla üks väheseid teemasid, mis meeldiva üllatusmomendi kaasa toob. aga see on meil juba tehtud.
abiellumine ja lapseootus vist ka. aga seda ma ka tema puhul enam ei usu.

nüüd ma siis ootan. millal nad jõuvad.
küpsetasin õunakoogi.

Friday, November 28, 2008

unised hommikud

miks ta sind kertu hüüab, küsib vanem poiss hommikul enne kooli minekut laua taga kakaod juues.
ma ei tea, ju ma siis reageerin kertule paremini kui emale, arvan mina.

olen isegi paar korda täheldanud, et juba paar korda on keskmine poiss mind nimepidi kutsnud.
Just hommikuti.

hakkan vist vanaks jääma.

Thursday, November 27, 2008

A

kokkuvõttes kujunes täna väga viis päev.

Monday, November 24, 2008

Jumala meelevallas:)

täna hommikul sain tervelt tund ja natuke peale lund kühveldada. vähemalt pool sellest ajast läks auto väljakaevamisele, mis esmalt ja eemalt nägi välja kui väike lumemägi.
vahepeal tuli küll tunne, et lööks käega. lumi oli sula ja raske. võtad labidatäie, tahad kõrvale visata, aga lumi ei tule labida küljest lahti.
nokk kinni, saba lahti.

aga meele tegi rõõmsaks, et nõmme on ikka üks paganama armsalt kodune kant. inimesed tulevad varahommikul, naerunäod peas, tögavad sõbralikult ja soovivad jõudu.
mina ei tea, mulle kohe nii kangesti see meeldib.

nüüd olen igal juhul autoga tööl. näis, kuidas tagasi. päev alles noor.

Thursday, November 20, 2008

Öö Rodanthes

Film ise oli ülepingutatud. Ei mõjunud usutavalt.
Aga maja ja koht väärisid näitamist. Võimas...

Wednesday, November 19, 2008

Seest Siiruviirulied, Pealt Kullakarvalised

lubatud reede öösel küpsetatud saiakesed. (pildi kujul)
ütleme nii, et arenguruumi veel jäi.
aga järgmise päeva õhtuks olid ikkagi söödud:)

Sunday, November 16, 2008

007

Bond oli järjekordselt lihtsalt niiiiiiiiiii.....hea.
huh, kuidas mulle meeldis.....
vaataks kohe teist korda.

Friday, November 14, 2008

Õnnelik Õnnetus

Ma olen muutunud.
Ma ei isegi tea, kas ma olen nüüd õnnelik või õnnetu.

Monday, November 10, 2008

Rootsis käidud..

laevaga on selles mõttes huvitav reisida, et ostad edasi-tagasi pileti, aga loksuda saad sama raha eest nädal aega.
kindlasti mitte kõik.
aga mina olen vähemalt üks neist õnnelikest.

Wednesday, November 5, 2008

Midagi uut..

Täna hommikul oli vannitoas olevalt peeglilaualt kadunud juuksevaha.
Enda teada olen see nädal taas kord üksi kodus. aga võta näpust.
seega jäi süüdlase tuvastamisel valida eelmisel õhtul minu äraolekul käinud ema ja pesumasinaparandaja vahel. kolmas variant oli mõni poistest, kes pidi sel juhul sellest mind teavitamata spetsiaalselt päeva jooksul kodust läbi olema käinud.
tundus uskumatu, kas tõesti, ainuüksi sellise asja pärast?, aga langetasin otsuse viimase variandi kasuks.
kolme hulgast valisin välja keskmise poja ja saatsin sõnumi: " sina sindrinahk......"

Kust sa teadsid?:D, tuli vastus.

Tuesday, November 4, 2008

Nõudmiseni...

praegu sõitsin tööle ja kuulsin raadiost, et kellegi miljonäri luud leiti aasta aega hiljem kõrbest. sain teada, et leitud kontide omanik oli aasta varem veel täitsa elusa mehena oma eralennukiga lendama läinud ja kadunuks jäänud. usun, et ju teda ikka otsiti ka, aga kui ei leitud, siis tunnistati ta sugulaste nõudmisel juba veebruaris surnuks.

ise ma selle peale mõtlesin, huvitav mida miljonäri lähedased tunnevad, kui nad sellise kurva uudise saavad?
kas ja kui kahju neil on, kui selline pisut ebatavaline mees kadunuks jääb/ sureb?
äkki suudavad miljonäri surma korral tõsiselt kurvastada ainult teised miljonärid?

Saturday, November 1, 2008

P nagu propaganda

Uus Põhjapanev Teos Eesti Majandusest! Majanduspoliitikast!

Kes välja andis?
Kui palju?
Mis raha eest?
Kellele?
Majandusinimestele? mh, vaevalt.
Üliõpilased? kah väheusutav, Taavi Rõivase sõnul põruks nood Savisaare majanduspoliitikaga juba teisel kursusel.
Savisaare valijad siis? no ei usu, kui nemad majandusest ja poliitikast huvituksid,siis poleks nad ju Savisare valijad.
Ahjukütteks? vähe kallis ei ole või?

Savisaarel on õigus -kui turg enam ei reguleeri, siis haarab tema ohjad.
Mul jääb küll viimasel ajal tunne, et see mees arvab, et tema ongi Jumal.

Wednesday, October 29, 2008

Lihtsad asjad..

Igal hommikul tööle sõites möödun ma Õnnepaleest, kus üks väikest kasvu kiirete liigutustega naisterahvas luuaga väga süvenenult majaesist puhtaks pühib.
Stockmanist piima ja kohvikoort ostes istub kassas väga puhanud ja lahke olemisega teenindaja, kes minuga paar sõna vahetab ja mulle lõpetuseks kena päeva soovib.
Tööle jõudes kohtan trepi peal taas toda tagasihoidlikku, aga väga sõbraliku ja sooja naeratusega koristajat, kelle pilk ja teretus mõjub alati nagu teraapia.

Peale kõike seda jõuan lõpuks viiendale korrusele, istun maha oma töölaua taha ja tunnen, et kõik on hästi.

Need kolm naist on ilma enese teadmata sisendanud minusse tohutul hulgal stabiilsust ja turvatunnet.
Nad ei oska aimatagi, kui suured nad minu jaoks on....

Monday, October 27, 2008

SOS

Tõehetkest on saamas päästerõngas SMS-laenu võlgnikele.

Tuesday, October 21, 2008

saapad versus poliitikud.

Peale tänast kaubanduskeskuses käiku, olen mina suures segaduses :
kas siis tõuseb või langeb?
ümberringi muud ei kuule, kui kriis ja kriis, aga vähemalt poolte saabaste (kui mitte rohkemate), mille taldade alla mina vaatasin, hinnasildid jäid vahemikku 1700 - 3700 eeki.
õnnestus näha ka 6 ja 7-ga algavaid numbreid.
pagan võtaks, on ju nii, et kus suitsu, seal tuld!
mis tähendab, et üks neist valetab.
kumb siis?

Monday, October 20, 2008

Kuidas pidurdada Peetrit?

Mul on tihtilugu kohe täitsa häbi.
Jah, juhtub, et tal sähvatab, aga enamasti läheb see lällamine ikka üle igasugu piiride.
Kui minul väga piinlik hakkab, siis klõps ja löön televiisori ees lihtsalt pilgu maha. raadios vahetan jaama.
Aga mul on tõeliselt kahju Pillest ja Allanist, kes peavad seda taluma ja kõigele lisaks veel ka halva mängu juures head nägu tegema.

Friday, October 17, 2008

Lõikuskuu

täna siis lahkuski meie hulgast too šarmantne, põhjalik, intelligentne, väljapeetud, mänguline mees, kes põlgas rumalust ja kuldas tarkust.
surm tuleb alati äkki.
isegi, kui selleks mõtteis valmistuda.
minu lugupidamine!
minu kaastunne!

Wednesday, October 15, 2008

vahel õhtuti tekivad süümepiinad ja me teeme sporti.

ma nüüd ei tea, kas põhjus peitus eilses (ilusama nimega) talveööde päevas, mis pimeda aja ametlikult välja kuulutas või inimeste teadlikkuse kasvuga, igal juhul oli õhtul bassein ajal, mil see tavaliselt üsna tühi, puupüsti inimesi täis. kusjuures, enamjaolt mehi.
muidu mõnusast ujumisest sai eile üks suur ajastamine ja laveerimine, et aeglasematest õigel hetkel mööda saada ja kiirematele võimalikult vähem jalgu jääda.
lisaks möllas vesi nagu ookean, nõudis päris suurt jõudu, et laineid murda ja lõpuks kaldale saada.

no ja siis nad veel räägivad, et sport pidavat olema stressimaandaja. eile kujunes küll tõsiseks peavaluks.
tulin koju ja sõin närvide rahustuseks kohe paar croissanti ja kohukest peale:)

Tuesday, October 14, 2008

kuidas ma viiepäevase vahega Swedpank´a külastasin.


Taustainfoks olgu öeldud, et minu külastused panka toimusid möödunud neljapäeval ja täna.
Asetleidnud sündmuste tegevuspaigaks oli Rävala puiesteel asuv Swedpank´i kontor.



Kuna mulle anti aega ringi vaadata ja igavust tunda, siis panin tähele, et:

1. Lastele joonistamiseks pandud värvilisi pliiatseid,

...oli erinevat värvi, piisavas koguses ja mis kõige tähtsam - need kõik olid teravad.
vaat, et liigagi. tänapäeval võiks nii teravate pliiatsite eest juba kohtussegi kaevata.

oht lapse tervisele oleks juba järgmine teema, aga teritatud pliiatsid iseenesest on lihtsalt uskumatu. tõesõna, olen nähtust siiani hämmingus. esimest korda, kus näen, et üks firma on niivõrd sügavuti läinud. sellisele pisiasjale mõelnud. ja mitte ainult mõelnud, ka tegudeni jõudnud.
tahaks kohe teada, millise töötaja tööülesanne hulka võiks kuuluda pliiatiste teritamine?
pliiatseid oli viie päeva jooksul kasutatud. see oli ka palja silmaga tuvastatav. tänaseks päevaks olid nende otsad oluliselt ümaramamaks kulunud, aga sellele vaatamata olid kõik jätkuvalt terved ja kasutamiskõlblikud.

2. suur akvaarium tuleb tunnistada

... on tõesti atraktiivne ja efektne sisekujunduse element. silmale ilus vaadata. rahustav samuti. ses osas peab psühholoogia paika.
aga igas meepotis on tilk tõrva. akvaariumis on selleks kalad.
nad on tigedad.
ja nad isegi ei varja seda.
erinevalt inimestest.

3. lastelauale väljapandud kommikausi
...teine nimi võiks olla ahnus. ehk ka saamahimu.
keskmiselt iga teine suur inimene, kes sealt midagi võttis, tegi seda peoga.

4. mõni number on parem kui teine

...kuidas muidu tõlgendada tõsiasja, et osad inimesed, kes tulid peale mind, said letti enne mind.
priviligeeritud inimesed algavad numbriga üheksa.

Kolletamispäev

...kas keegi teab, mis siis nüüd tänasel päeval juhtuma hakkab?

Sunday, October 12, 2008

220 volti

nüüd on vist see hetk, kus tuleb pinget taluda.
tundub nii mõttetu pinge, et ma ei raatsi end sellele kulutada.
aga pole valikut. mis sest, et vain väidab vastupidist.
ma ei loe "vainusid". lugesin näiteks hoopis raamatut "ajapildi sees". super, super, super. elamus. lugege ka. üle prahi. pole ammu midagi nii head lugenud.
vahel on selline tunne, et tahaks olla postiljon.
vahel tahaks kooli pooleli jätta. või vähemalt mõnele õppejõule hambad sisse lüüa.
vahel tuleb tunne, et olen normaalsem kui paljud teised.
siis on juba ohumärk.

Thursday, October 9, 2008

inimesed ikkagi armastavad ilu. take it or leave it.

kui sa oled eestimaa sügises pruun ja kenasti riides, siis kohtlevad kaaskodanikud sind ka sellevõrra lahkemalt ja sõbralikumalt.

Tuesday, October 7, 2008

täpike suures meres

täna sai lõpuks siis ookeanis ka ujutud.
uskumatult soe. soolane. suur. sillerdav. sähviv. läbipaistev. ja sinine.
ainult kergelt, kergelt ongi vaja vees käsi-jalgu liigutada, et pinnal püsida. lained tõstavad pehmelt üles ja alla. üles ja alla.
tahaks veel...natu-natuke kauemaks jääda...

Monday, October 6, 2008

veinid on siin hapud...,

...aga teevad oma töö.
peas sumiseb...ümber ka.
soe ja sume on.
õhtud soojal maal on mu lemmikud.

Saturday, October 4, 2008

puhkus on see, kui seitsmest päevast saab kokku üks Suur.

mul on homme sünnipäev.
ma palusin , et ta mulle sel puhul homme raamatut ette loeks.
ma ei tea miks, aga arvan, et ta teeb seda hästi.

Thursday, October 2, 2008

iniciar sessao

saabusime eile madeirale.
praegu basseini ääres lamamistoolil lebades mõtlesin välja, et enam ma võõraid naisi ei kallista.
mis sest, et minu arvates hea tava seda meilt praeguseks juba ootab. vähe on puudu, et lausa nõuab.
ja miks ma peaks?
kui ma sellega ikka veel pole ära harjunud ja see mulle jätkuvalt vastik on.
sellisel juhul -ei! ja veel kord ei!
lõpp silmakirjalikkusele!

kaugelt näeb alati paremini!

Monday, September 29, 2008

tütarlaps esimeses pingis. meestele meeldib.

ta on kindlasti keskmisest kenam.
tal on ühtlaselt pruun nahk (asjatundjad tõenäoliselt oskaksid välise vaatluse põhjal ka kindlaks teha, mis vahenditega see on saavutatud).
tal on roosad küüned.
tema ees laual on trendikas väike valge läpakas.

ta kribab kolm tundi msn-s, kiikab vahepeal elu24 lehekülge. taustaks ühtlane arvutiklahvide ja roosade küünte kombineeritud klõbin.
tema valges tossus üle põlve visatud sihvakas jalg kõigub rütmiliselt kirjutamisele kaasa.
vastust oodates ootusärevalt seisatades, kuid seda hoogsamalt kirjutamise hetkel.

ta on õhtuõppe tudeng. sellevõrra on ta käitumisele veelgi raskem õigustust leida.
sellevõrra on mul keerulisem ka temasta aru saada. kui üldse?
kas ma tahangi?

ma vaatan teda ja mulle ei anna rahu, mis kuradi pärast peab ta seda tegema loengus?

ta käib mulle närvidele.
ja mitte vähe.

ta peaks olema ülikoolis keelatud.

Sunday, September 28, 2008

sünnist surmani

Korraldame erinevaid üritusi:

sünnipäevad
juubelid
pulmad
peied

...kutsub reklaamplakat kohviku välisukse kõrval seinal.

mh, äkki siis juba muudaks väheke ürituste järjekorda, näiteks nii:

sünnipäevad
pulmad
juubelid
peied

ja hoplaaa, palun väga,
siit tuleb Boonus - Kõik Üritused ühest Kohast!
Püsikliendile 25% soodustust!

Saturday, September 27, 2008

iseenesestmõistetavad asjad

köögis oli seinakell öösel seisma jäänud.
jube vastik tunne käis läbi. kui seda märkasin.
nagu keegi oleks ära surnud.

Monday, September 22, 2008

kuidas ma televiisorit vaadates targemaks sain...

kui linnamees saab olla peenelt öko, siis maamees on kõigest natural.

Thursday, September 18, 2008

100% sekretär.

viisin oma esimese klassi mudilast täna hommikul spordipäevale.
tema rääkis mulle autos midagi ja mina vastasin: " ....jaa, aga vaata, et sa mulle kohe teada annad, kui kohale jõuad, kas sa saad kellegagi koju või ma pean vastu tulema, see on mulle väga oluline teada....". sellele järgnes põhjendus miks.
seejärel rääkis jälle tema mulle omi asju ja mina lõpetasin "...jaa, aga vaata, et sa mulle ikka kohe helistad, kui kohale jõuad, kas saad kellegagi koju või pean sulle vastu tulema. see on mulle väga oluline teada..." ja sellele järgnes põhjendus miks.
no ja nii andsin oma parima umbes neli korda. mis ma selle 10 minuti jooksul jõudsin.
siis jõusime kohale.

loomulikult mu telefon ei helisenud kohe. see helises täpselt pooleteist tunni pärast.
üks-üks-ema! emergency call! ma ikkagi ei saanud kellegagi. millal jõuad?

loomulikult, olin selle variandiga arvestanud, sest tegemist on ikkagi kolmanda lapsega. kolmanda pojaga. on vist oluline lisada.
mis tähendab, et kõik asjad tuleb uuesti (selgeks) teha kolmandat korda. see võtab aega. ma tean.
enam ei aja see mind närvi. enam ma ei mõtlegi, miks ma sellest aru ei saa, kui ise olin lapsena nii kohusetundlik.
nüüd on see omamoodi armaski.

aga ma mõtlen , kuidas võrno viimases "tõehetkes" oma vastasistujalt küsis: ...ega sa ei taha ometi eluks ajaks telefonile vastama (loe: sekretäriks) jääda?

ja siis ma mõtlen veel, et mis ma peaks tegema, kui olen sekretär, aga tahan oma laste jaoks olemas olla. tahan, et nad ei peaks päevast päeva poolfabrikaate ja purgitoite sööma. tahan, et ma ei peaks neile ikka ja aina kordama "ma ei saa". tahan, et teaksin nende elust rohkem, kui ainult seda, kas neil on õhtuks õpitud.

ja kui ma kõige selle juures olen lahutatud,
aga tahan nüüd veel ise koolis käia,
natuke reisida,
vahel mõne raamatu läbi lugeda,
teatrisse või kinno jõuda,
kord kuus õega kokku saada,
paar korda kuus õhtuti mõni film ära vaadata,
teinekord jooksma või ujuma minna,
nädalalõpus maal pliidi alla tuld teha
ja kõige lõpuks veel elukaaslase kaissu jõuda, siis on mul valida,

kas:
palgata endale koju kalli raha eest asendusema või olla 100% sekretär.

mina olen valinud viimase.
sest elus tuleb teha valikuid.
kõike ei saa ju korraga.

(ps: ja üleüldse tundub mulle, et ma ei peaks praegu siin end (välja)vabandama.....aga miks ma seda siis ikkagi teen....?)

Tuesday, September 16, 2008

mõista, mõista, mis see on.....

musta värvi, kosmiline ja lõbusalt crazy?

see on mulle täna montonist ostetud uus lennukas jope-mantel-kleit.

Monday, September 15, 2008

To my very Special Someone

I do, I do, I do, I do, I do , I do , ai duuuuuuuuuuuuuuuu......

Thursday, September 11, 2008

pimedate ööde festival

eile õhtul vaadatud filmist oleks endale tahtnud kahte asja:

1. olla peaaegu kurt. ja omada sealjuures toda vanamehe kuuldeaparaati, millega saad elus voluumi juurde keerata või siis täitsa maha võtta.
2. sellist venda.
Tänaõhtune film jääb minust vasakule.
Päris elus olen selle otsa komistanud.
aga enne seda lähen ja jooken natuke. et liiga kurb ei hakkaks.

Wednesday, September 10, 2008

Tõuse ja Sära..

... see oli minu eile vaadatud filmi lemmik koht ja lemmik ütlemine. lemmik suhtumine.

Loen vahel õhtuti enne magamajäämist Meie Isa Palvet.
Mitte, et ma seda tehes nii palju konkreetselt Jumalale mõtleks, pigem on see mu siiras soov tänulikkust väljendada.
Elu, tervis ja olulised inimesed meie ümber pole iseenesestmõistetavad. for sure.

ps: täna õhtul tuleb kodukinos esitlusele "perekond Savage".
pps: mulle kangesti meeldib see meesnäitleja. mis sest, et ma jälle ei mäleta, mis ta nimi nüüd oligi.

Tuesday, September 9, 2008

nii tubli, nii tubli, nii tubli....

öeldakse, et iga halva asja juures tuleb osata näha ka midagi head.
seepärast läksingi täna õhtul õue seda midagit otsima.
tõmbasin vanema poisi liibukad jooksupüksid jalga, flora soojenduspluusi selga (ps: kassid Soomes hiirtel pidu) ja mõeldud-tehtud.
päris forrest gumpi mõõtu ma muidugi välja ei anna, seetõttu sai tema kolmest aastast minu kolmkümmend minutit.
aga takkajärgi mõnusa enesetunde nimel hea seegi. lausa suurepärane.
ja öelge mis tahate, kui vihmaga on muidu kuidas on, siis jooksmise jaoks sobib ta suurepäraselt.

edasi järgneb juba filmiõhtu "Viimaste soovide nimekiri".
kõik on oodatud!
sissepääs kuni kella 22.00-ni kõigile tasuta:)

Monday, September 8, 2008

philosophy - tarkusearmastus

ainult filosoofia õppejõud saab küsida üliõpilastelt, kes istuvad õhtul kell kuus tema loengus, kas me oleme õhtuõpe.
kui üldse, siis just selle aine puhul pole probleemi päev õhtuks rääkida.

bioloogiline kell


täna hommikul ärgates tundsin selgesti talvehommiku lõhna.
huvitaval kombel polnud see sugugi hirmutav.
mis ei tähenda, et ma sooja sügise vahele jätaks.

Saturday, September 6, 2008

...ja luban Sind armastada ja austada...

üsnagi ebamugav on sattuda mõned nädalad hiljem Prisma Peremarketis silm-silma vastu meesterahvaga, kes täna ontliku pereisana naise ja lapsega puuvljaosakonnas õunu valib, siis aga meeste seltskonnaga toila spas õhtut veetes suhteliselt prostale ja välimuselt mittemidagiütlevale venelannale kätt püksi ajas.

ma ei tea, kas temal ka piinlik oli. ilmselt mitte.

minul küll. mina ei harju sellega kunagi.
see on tülgastav.

Monday, September 1, 2008

1C



Täna läksin juba kolmandat korda esimesse klassi.

Koos kümnenda, üheksanda ja nüüd siis ka esimese klassiga algavad homsest jälle varajased ärkamised, minutipealt jagatud aeg vannitoas, hommikused võileivad ja liiklusummikud.
siis peab veel omama teatavad ülevaadet õppetegevuse üle, et hinded ikka neljad-viied püsiksid. ja kõige raskemaks osutub kindlasti poiste "normaalsel" /loe: orienteeruvalt kella 23-ks/ ajal voodisse saamine.

Sunday, August 31, 2008

just Me and Myself.

sõitsin eile üksinda mere äärde, sinna kus ma/me lapsepõlvest alates käinud/suvitanud oleme. üksi, see tähendab, et seal oli ka teisi inimesi. aga mina ei pidanud peale iseenda kellegi teise peale mõtlema ega kellegi teise soovidega arvestama.

just Me.

ma ei tea, kas keegi kujutab ette, mida tähendab, kui asjade pakkimine kujutab endast ühte tekki, patja ja lina, paari pükse, pusa, villaseid sokke ja jopet, shampooni ja nustikut. ja selle kõige kokkupanemiseks ja autosse viimiseks kulub kõige enam viis minutit. kui poes sisseoste tehes võid mõelda ainult iseenda soovidele. kui saad süüa teha just seda ja täpselt nii palju, mida ja kui palju iseenese hing parasjagu ihaldab. kui saad istuda ühe koha peal täpselt nii kaua, kui viitsimist ja juttu jagub. kui pead teadma ainult seda, kus su enda asjad asuvad. võid sõita rattaga täpselt nii kaua, palju ja sellise tempoga, kui ise jaksad. või sauna minna kasvõi kell 12 öösel. ja magama siis, kui ise ära väsid.

ja mis põhiline, kui keegi sind iga natukese aja tagant "emaks....." ei hüüa.

ma ei tea, kas keegi kujutab ette, kui tohutult palju vähem ainult iseendale elamine aega ja närve säästab. ja kui tohutult lihtne see on.

mina tean seda. kohe väga hästi. ja vahel on see ülemõistuse mõnus. nagu kõik asjad, mida harva saab.

aga ma tean ka seda, et ainult vahel on see hea. päriseks ma seda kohe kindlasti ei tahaks.
hea on valida üksindust. nagu ülle kaljuste Eesti Naisele rääkis.
on tõesti luksus üksindust valida. siis, kui seda tahad. mitte siis, kui üksi jäätakse.

Friday, August 29, 2008

alles sai alata, kui juba ongi läbi.

pagan, nii kiire on. ammu pole olnud.
sada asja korraga meeles pidada. ajab pea nii pulki täis, et iseeenda kodune aadress ei tulnud meelde, kui paar päeva tagasi telefoni teel meile koju küttepuid tellisin.
endalegi tegi nalja, meesterahvas teisel poor toru otsas naeris lausa kõva häälega, ise muudkui korrutas "ei mäleta, kus te elate?, ei mäleta kus te elate?"
vat nii siis.
pisut sooda, aga vahelduseks päris mõnus. sedasi täistuuridel õhtusse kihutada.

Sunday, August 24, 2008

face off

sain täna hommikul mesilase käest nõelata.
pool kaheksa hommikul esimest korda. une pealt. peaaegu, et otse veeni. valus oli.
viis minutit hiljem teist korda. sama mesilase käest. kõhtu. siis polnud enam lihtsalt valus, vaid juba hullult valus.
mina ei tea, mis ta minu teki all tegi.
sooritas enesetappu?

Friday, August 22, 2008

figaro siin, figaro seal...

ma arvan, et kiire võib teinekord päästa.
tuua lahenduse sinu eest.

Thursday, August 21, 2008

hundist räägid....

meil oli elukaaslasega tüli.
mitte selline kerge nagin ega irin, vaid ikka tõeline lahing.

minu jaoks on kahte sorti tülisid.
ühed on nn. "tavalised", mis on ja ei ole ka. need on ka suhteliselt mõttetud, sellised õiendamised, kus käib üks lõputu tänitamine ja närvide söömine, aga mingit tulemust ikka pole.
sellised tülid võiks minu arvates tõesti kõigi huvides tegelikult üldse ära jääda.
arvan ma tänaseks päevaks.

no ja siis on tülid, mis käivad tulise jutina seest ja hingest läbi. tülid, pärast mida oled kohe nii tühi ja läbi ja nii-nii-nii kohutavalt väsinud.
aga olemine on palju puhtam.

elukaaslane arvab, et ühes õiges suhtes tülisid ei olegi. mina nii ei arva. hoopis hirmsam tundub mulle tuha alla hõõguma jääv ja aina kuhjuv saast. mis väljaütlemata jätmise korral muutub meeldejätmisteks, vihaks, kibestumuseks, põlguseks.

vahel peab. olgu siis juba leek. mis on tuline ja terav. põletav.
või paduvihm. mis peseb kogu mustuse.
igal juhul on see omamoodi vabastav. mis puhastab maha- ja allasurutust pingetest.muredest. vaevast. saastast, mis hinge närib.
mind küll vähemalt.

peale sellist tüli ei taha ma algul midagi teha. ei jaksagi. kui saaks, siis oleks nähtamatu.
laman voodi peal, tekk üle pea tõmmatud. tahan üksi olla.
end koguda. kokku korjata.
peamine minu jaoks sellistel hetkedel on mitte laskuda enesehaletsusse. siis on kõik läinud.

üks hetk saab küll. siis pean tegutseda saama.
eile näiteks niitsin muru, rohisin lillepeenrad, koristasin maja, tegin kaminasse tuld.
huvitaval kombel aitavad seesugused "kordategemised" justkui uut ja puhtamat õhku olukorrale veelgi juurde tuua.

isu kaob ka sootuks. olenevalt tüli puudutusest. käesoleva tüli puhul pole see näiteks siiani taastnud. lihtsalt ei lähe alla.
see on tülide juures vist ka ainuke hea omadus. et kui ei söö, hakkab ainuüksi sellestki kergem. ka paast aitab puhastumisele ja paranemisele justkui kaasa.


praegu on lihtsalt kurb olla. ma ei tea, mis sellest kõigest saab.

ma ei tea, kas sellised tülid on õiged või valed.
millal peab rääkima ja mis hetkest vait jääma? või tuleb ikkagi lõpuni minna?
kas kõigest võib ja peab saama teisele rääkida? kui on mure. probleem.
kas ma annan nõu või määrin oma arvamust pähe? kas ma ise olen adekvaatne seda eristama või pannakse diagnoos partneri poolt sellest lähtuvalt, kas ta on valmis seda kuulma või mitte?

uhh, sada miljonit küsimust keerlevad peas ja otsivad vastust. ja õiget inimest, kelle arvamus loeb ja korda läheb.


ainuke, mis mind rahustab, mida mina tean on see, et mina ei tahtnud kindlasti südames halba.
minu südametunnistus on ses osas puhas ja sellevõrra on ka olukorda ja tagajärgi enda jaoks lihtsam üle elada ja taluda.


täna õhtul sõidan Pärnusse. kuulan terve tee sinna ja tagasi oma hetke konkurentsitut lemmikut Kerlit ja tema"walking on air".
ööbin SPAs. kohale jõuan, ootab mind klaasikaline massaaz.
õhtul on plaan töökaaslastega tantsima minna.

homme on jälle päev.


mina ei saa praegu midagi enamat teha.

Tuesday, August 19, 2008

oma nahk ja omad vitsad



peale enda lahutust ma ei talu enam grammigi, kuidas paarid omavahel nääklevad.
õiendavad.
torkavad.
salvavad.
hõõruvad.
närivad.
kuidas nad on kärsitud. kannatamatud. ükskõiksed. üleolevad. pahatahtlikud.
kuidas nad teineteisele haiget teevad. ja haiget saavad.
igal pool. ikka ja aina.
poesabas. sünnipäevadel. koosviibimistel. üritustel.

vahel tahaks karjuda - lõpetage ära!!!
hoidke seda, mis teil on!

ja kui ei ole, siis mina ei pea seda pealt vaatama.

Monday, August 18, 2008

isegi ootamisest võib saada Ootamine

.... suisa nauding ....
siis, kui ööd on soojad.

Wednesday, August 13, 2008

kas armastada on õnn või õnnetus?

Anna-Maria Penu ütleb oma ootamatult populaarseks saanud raamatus, et armastus pole muud kui mootor.
aga mulle tundub, et armastusest võib saada ka pidur.
siis, kui garantiiaeg otsa saab.
ja mootor kuluma hakkab.
või pole see siis enam armastus?

Friday, August 8, 2008

null kaheksa. null kaheksa. null kaheksa.

miks ühed inimesed võtavad enale õiguse teis(t)e hommikuid, päevi, kuid, aastaid, elu ära rikkuda?
ja teised lasevad sel sündida?

uni on öösel magusam. ja autoga teen vahel pikemaid ringe kui vaja oleks.
siis kui sajab.

Thursday, August 7, 2008

hommikukohvi

mulle mõjub küll nagu narkootikum. või mis, nagu ma teaks. ei tea ju tegelikult. aga arvan, et just täpselt nii see võiks mõjuda.
kõik muutub peale esimesi lonkse kohe ilusamaks. selgemaks. ja palju lihtsamaks.

Wednesday, August 6, 2008

tunne ennast nagu kodus.

üle vääääääga pika-pika aja olin eile õhtul koos kõigi kolme poisiga kodus.
palju juttu. palju emotsioone. palju nalja. palju süüa. palju elu.
vähe ruumi.
elukaaslane oli ka. tema pärast olen ses osas alati mures. teda on õnnistatud varasemas elus tytardega. seetõttu kipun arvama, et ta pole sellise italianoga päris harjunud.
ning olenemata sellest, et ega ta ütle ja välja näita midagi, olen mina siiski iga hetk kõrgedatud valmisolekus.
puhverdama. jahutama. lepitama.lahutama. hoogu maha tõmbama.
aga ennast mind see melu ei sega. pigem vastupidi. mul on hea. tuttav ja turvaline tunne.
kodul on elu sees.

Tuesday, August 5, 2008

Ex Life

eks ole,
kohtusin eile koduuksel oma eksabikaasaga. ta tõi lapsed. ja asjad.
vaatas mulle otsa ja ütles - sa näed kurb välja.
uskumatu. mitte keegi teine ei märka. ja tema loeb mind nagu enda viit sõrme.
või piiblit, mis 15 aastat ta öökapil seisnud.
niisamuti. peast.
lk 574.

Friday, July 25, 2008

maanteevõitlus

suvi on hääletajad tee äärde toonud.
enam ei saa rahulikult ilma süüd tundmata koju ka sõita!
vaatavad oma ülbe ja etteheitva"no-kas-sul-on-raske meid-siis-peale-võtta-endal-auto -täitsa-tühi" pilguga otsa, kui masinat kinni ei pea ja neist hooga mööda põrutan.
pagan võtaks, aga ei jõua mina ka ju igaühe juures neist peatuda, selleks end end välja vabandada ja seletada, et minus on säilinud siiski ka inimlikkus ainult, et olen sunnitud õige pea maanteelt kõrvale keerama. ja seega poleks minust just palju abi. kui, siis vastupidi. justkui aitad, end ennast paremini tunda, aga nemad peaksid mõne kilomeetri pärast taas kord rivi lõpus kohad sisse võtma.

no vat. ja siis olen sunnitud kaugusesse vahtima, et seda halba enesetunnet tekitavat pilku vältida. ja seetõttu end veel nõmedamalt tundma.

Thursday, July 24, 2008

"kena tiss ja kobe kann"......

just selline paljastav pühendus kaunistab orcutis ühe 14-aastase tütarlapse kontot.
tolle tunnustava lause autoriks on haritud vanemate, õe-vennaga korralikust kodust pärit samaealine noormees.

midagi sellesarnast suudab ikka ja jälle vahel välja tuua minusse ärapeidetud Maailmavalu!
tirime, tirime kõik ilusa päevavalgele. lörtsime. tallume. rullime.
ikka tasaseks.
varsti on terve maailma üks suur kaltsukas.

no ja siis imestame. kuhu küll kõik lilled jäid.

aga ma ei heida poisile midagi ette. sest tema ongi maailmas uusi väärtushinnanguid ja suhtumisi loova ettevõtte "Be Cool" tootmise produkt.

üldiselt olen end ümbritseva rumaluse, nõmeduse, labasuse, ükskõiksuse ja pinnapealsuse vähemalt oma peas ära blockinud.
sest ma tean, see on minu mure. minu probleem. ja on uppuja päästmine on eelkõige uppuja enda asi.
seetõttu olengi peidus oma kunstlikult loodud ilusas, väljapeetud vatiga ümbritsetud maailmas. kuna teisiti lihtsalt ei oska. ega saa.

aeg-ajalt esineb mu maailmas siiski ka tagasilööke, mis tähendab, et väljamüüritul õnnestub sisse tungida ja mind ikkagi üles ärritada.
nagu praguseltki pildilt väga hästi näha saab.
aga õnneks on see siiski mööduv nähtus. sest keegi ei taha pahura inimesega koos olla. ise ka mitte.
selle olen elus juba selgeks saanud.
seetõttu kestab leke" tavaliselt mõnest tunnist paari-kolme päevani.
umbes nii kaua kulub mul aega, et teatavad reaalselt eksiteerivad ühiskonna arenguga kaasaskäivad nähtused, mis mind isiklikult söövad ja hävitavad, taas kord tahaplaanile suruda ning mõtted kontrolli alla saada.

võta või jäta?!?!

"aga ta ju ei tahtnud mind!" teeatab õde teatraalselt kurva ohkega ühe oma eksi kohta. kui eile õhtul meie juures koos õues istume ja kohvi joome.
"kohutav, ja mina pean temaga mingil määral veel tööalaselt suhtlema", teatab seepeale õe elukaaslane. "kuidas siis, kas stiilis, et ..tänan...., et mulle ka midagi jätsid!?!?
opaaaa...naljakas...aga ka midagi täiesti uut....sellise nurga alt polegi kunagi asjale lähenetud.
" kumb siis on hullem, kas suhelda õe eksidega, kes ta maha on jätnud või nendega, kelle tema on maha jätnud?" tahan mina seepeale teada.
hetk vaikust. segadust.
"nendega, kes tema (õe siis) on maha jätnud. " saan lõpuks ebaleva vastuse. justkui vastu tatmist.
"vist!" lisandub nagu iseenesest otsa. kuna vastus paistab üllatavat teda ennastki. sest poleks see nagu õige, kui läheb vastuollu loogikaga.
naerma ajab sellegipoolest. meid mõlemaid.
paradoksaalne, kas pole. see mehe au ja uhkus. teeme lõpetuseks kokkuvõtte.

Wednesday, July 23, 2008

sünnipäev!


23. juuli 1993 (15 aastat tagasi), kell 11.00 täpselt, sündis meile teine poeg. 3830 gr ja 53 cm.

ta on neist kolmest kõige:

sügavam.
leplikum.
mõistlikum.
südamlikum.
tundlikum.
hingelisem.
tähelepanelikum.

ta on kena poiss. avatud poiss. sõbralik poiss. tark poiss.

ta on väga hea laps. väga kallis ka.

kui ta suureks kasvab, saab temast väga hea inimene. väga hea mees. ja väga hea isa.



Tuesday, July 22, 2008

enne kojuminekut

ainult t õ e l i n e õnn ja õnnetus teevad ilusaks. ehk selleks, et elu(s) edasi viia.
enamuse ajast oleme stabiilselt koledad. et olemasolevat säilitada.

torm veeklaasis.

10 penni sellele, kes ütleks kust jookseb piir ideaalse/normaalse ja iseka ema vahel?
kust algab egoism? kust altruism?
mina soovin parimat, püüan parimat. aga tahan ise ka.
teistele tundub, et liiga palju.
samas, kui oma lapsepõlve ja poiste praegust elu võrdlen, siis ma nende huvides pigem ei võrdleks.
sest polnud/olnud/saanud/võimaldatud mulle pooltki seda, mis neil praegu käes. ümber. ja valla.

ma olen tüdinud etteheidetest. vähem poiste. rohkem ema omadest.
ma ei taha end terve elu süüdi tunda.

täna õhtul kuulutasin välja erakorralise koosoleku. mõelgu oma soovid ja tahtmised läbi. väljendagu omi arusaamu. suhtumisi. seisukohti. esitlegu. põhjendagu.
kedagi välja ei naerda. ei parastata. süüdistata.
eks püüame siis neid nurki lihvida. omavahel sobitada.
eesmärk pole ju otsida vigu vaid leida lahendusi!

Monday, July 21, 2008

igaüks on oma saatuse sepp... ja o-ma õn-ne va-la-ja!

täna, kus kohviku kokk on rivist väljas ja ma jäin ilma oma igahommikustest juustusaiakestest, paistab olema just õige päev teadlaste tööd proovile panna.
hiirtelt inimesele üle minnes, pean selleks kaotama 10-15% oma kehakaalust, see tähendab siis tänahommikuse seisuga täpselt 5.35 - 7.995 kg, mis annaks mulle tõsi küll veidi anorektilise väljanägemise, aga seejuures ka tohutu energia ja mis peamine - õnnetunde.

ettevaatust - ainult õnnelikele!

võta üks klaas veini ja ma ütlen sulle, kas sa oled õnnelik.
kui see sind kurvaks muudab, siis sa pole seda teps mitte.

Friday, July 18, 2008

ja ma pole siiani tegelikult aru saanud, kas parem on siis teada või elada teadmatuses?

avastasin poolteist tundi tagasi ühe uue blogi. selles on nii palju soojust, valgust, turvalisust ja avarust, et sinna lihtsalt vajub. aina sügavamale.
mida edasi lugesin, seda väiksemaks ise muutusin. mul hakkas enda pärast häbi. ma ei oskakski nagu elada!

Lood on kirjapandud justkui möödaminnes- kergelt, ülimalt südamlikult ja soojalt. boonusena veel vaimukalt.
aga teadagi, see on petlik, sest kõik möödaminnes ja ladus eeldab ju tegelikult andekat, mõtlevat, tarka, intelligentset, hea väljendusoskusega inimest.
Peategelaste elu ja tegemisi illustreerivad lisaks jutule pildid. või mis pildid - need on juba kunstfotod. värvilised ja täis elu. ideaali lähedased /ja lähedased ka ainult seetõttu, et ideaalset ei pidavat ju eksisteereima/
kõik kokku saab nii ilus ja armas, et viimaste tundide jooksul olen saanud nii kõva häälega naerda, kui silmanurgast pisara poetada - lihtsalt sedavõrd liigutav on.

samas, pani loetu mind mõtlema, kas selleks, et niimoodi julgelt ja südamest kirjutada, peab olema vist puhas südametuunistus , suhteliselt "pilvitu" minevik, mina ja sina, kes teineteist armastavad ja ühised lapsed, kes seovad.
mis tähendab, et möödanikku jääv ei saa sisaldad minu, sinu ja meie lapsi, õelaid ekse, valusaid haigetsaamisi ega ettevaatlikeks tegevaid üleelamisi.

ainult siis sünnib midagi nii ilusat!
või ma eksin?

täna sööme komme, homme sööme komme, komme sööme üle-üle-homme....

täna õhtul sõidame ema ja õega palmsesse vabaõhuetendusele /järgitegemist vääriv tegu/;
homme lähme elukaaslasega soolaleivale /inimeste juurde, keda ma pole kunagi näinud, aga tean nii palju, et peremehel on Jumalaga lausa tööalane side/;
ülehomme taas kord etendusele, sedakorda Viinistusse /igasuviseks saanud läbiastumine/

seniks - Päikest kummardama

Thursday, July 17, 2008

kui tahad midagi värsket....vali Statoil!

mõni aeg tagasi , kui Statolis olid veel vanad kohviautomaadid, võisin igas tanklas üle Eesti kindel olla, et joon a l a t i samasugust cappuchinot.
nüüd , uute automaatide ilmudes, olen saanud samale nupule vajutades kõikvõimalikke erinevaid piimaga ja piimata elamusi:
pooliku
või siis ääreni täis joogi;
süsimusta
või siis topsitäie ainult kuuma piima;
tulikuuma
või vaevalt leige variandi:
väga kanget
aga ka ülilahjat.

mulle tundub, et olen vist mõnevõrra pettunud.
siiani olin harjunud, et Statoil on oma kontseptsioonilt sarnane McDonaldsiga - st. kindla peale (välja)minek.
ja täna siis selline inetu lugu. nüüd, kus nad mu juba orjastanud olid.

+ punktina läheb endiselt kirja keskmisest oluliselt meeldivam teenindus.
ja eilsest ka üks uus kook, mis maitses imehästi.

Wednesday, July 16, 2008

welcome back!

krooniline ajanappus;
närvilised, pinnapealsed, omakasupüüdlikumad inimesed;
kõik müügiks;
pikad arstijärjekorrad;
eramaad, kus jalutades võid sõimata saada;
mereäärsed, kuhu enam ei pääse;
liiklusummikud, kus tööle ja koju jõudmiseks kulub oluliselt enam aega kui mõned aastad tagasi - kõik need asjad meenuvad negatiivse poole pealt esimesena, kui mõtlen, mis uus elu ja ühiskond kaasa on toonud..

ometi olen just viimasel ajal end tabanud mõttelt, et vähemalt ühe hea asjana kapitalismi juures (õnneks muidugi on neid rohkemgi) on lisandunud rahva heaolu kasv, millega kaasneb seik, et üha julgemalt ja pikemaks ajaks võin oma asjadele selja keerata ning ei pea kartma, et ümberpöörates neid sealt enam eest ei leiaks.

aga et just nüüd, kui vaevalt olin jõudnud selle üle rõõmustama hakata, pidi keegi mu illusiooni otse mu enese akna all lõhkuma.

nimelt, ostsime eelmise aasta suvel nõmmele majaosa, kena suur murulapp maja ees ja taga. ymber maja on täpselt nii kõrge puitaed, et minusugune parasjagu üle ääre ulatub nägema. mis tähendab, et tegu on ikkagi tuntavalt aiaga, aga samal ajal ei mõju kodu veel tsitadellina.

koht, kuhu ma tegelikul oma jutuga jõuda tahan on üks pisike roosiistik, mis hakkas just õitsema lillepeenras, otse me akna all.
eile aga avastasin järsku, et seda lihtsalt pole enam seal.
ausalt, see tundus tol hetkel nii uskumatu, et hakkasin esialgu isegi kahtlema, kas ta üldse oli seal olnud. aga ei - oli. kindel see. sest ma ju tean, et võrdlesin seda pisikest kollast roosiistikut samasuure /või väikse/punase roosipõõsaga maal ja omakeskis arutlesin, kumb jõuab ette ja esimesena õie lahti lööb.

ja nüüd seda lihtsalt polnud enam peenras. nagu tulipunast vihmavarju, mis oli katki. lihtsalt keskelt murtud katki.
õnneks pole mina enam laps, nii haiget mulle enam säärase teoga teha ei saa.
aga jahmata ja rabada küll.
vähemalt mõneks ajaks.
kui üle läheb, ostan uue.

Monday, July 14, 2008

24 september - 23 oktoober

jumal, kui kaua ma mõtlesin, kas ma ostan selle kleidi ära või mitte.
ja täna juba kolmas teeb komplimendi.
mmmm....nii vähe on õnneks vaja.

nii suurt pealkirja ma ei suutnudki välja mõelda.

mul on nii palju ilusaid päevi, toredaid seiku ja inimesi vahepeal seljataha jäänud, et ma ei kirjuta neist enam.
aeg lihtsalt lendab!

Thursday, July 10, 2008

elu nagu Nukitsamees

Midagi pole kobiseda - elus valitseb tasakaal.
kui plikadel kulub raha kõiksugu iluvidinate tarbeks, siis poisid kompenseerivad selle söögiga.
igastahes.
nagu hundi kurku.
pole hetke kodus, kus keegi süüa ei küsiks.
kui teil on kolm poega.
sõna otses mõttes - nad lihtsalt söövad raha!

Friday, July 4, 2008

catwalk

lakkisin varbaküüned punaseks ja sisenen õhtul trendimaailma.
GOSPA ootab mind.
tegelikult ootab raha.

Thursday, July 3, 2008

Suvi sakib.

et siis nüüd on see va Suvi ka ilukultusest hullunud.
on nõnna lahjaks jäänud. ei tunne teist enam õieti äragi.
meie aga imetlegu ja helpigu seda rasvatut suveilma.
modellid vist rõõmustavad.

mina igal juhul oma hommikusaiakeset ei loobu. midagi rasvast peab siia ilma ka ikka jääma.

Wednesday, July 2, 2008

kylm sõda

...kestab.
muudan taktikat. võtan kasutusele uue relva - veini. punase veini. tummise veini.
kaitsen end tuimusega.

tegelikult on see väsitav. kas armastus ei võiks seksist suurem olla.

keskea rõõmud

miks siis kui ma ühel õhtul keppi ei taha on järgmisel hommikul ...
külm?
ja vaikne?

Tuesday, July 1, 2008

tagasi lapsepõlves.

ma pole kunagi tohtinud tegeleda Jamaga.
ema ütleb alati - tee midagi Asjalikku.
ema ütleb alati - tee midagi Kasulikku.

mis tähendab, et eile õhtul sattusin Olukorda, kus peale tööd voodis selili olles erinevaid blogisid lugedes tundsin nagu oleks millegagi vahele jäänud, kui elukaaslane mu kõrvale pikali tuli ja pilgu lahtiolevale arvutiekraanile viskas.
ma tegelesin ilmselge Jamaga.
see polnud kohe kindlasti mitte üldises mõttes Asjalik. ega Kasulik.

öelgu siis veel keegi, et lapsepõlv ei mõjuta meie käitumist!

peaasi on vastu panna kiusatusele ja mitte tagasi vaadata.

ma olen Hea Elu poolt ära hellitatud.
ma olen Selle Suve poolt üleärahellitatud.
ma olen mitu korda elukaaslasele öelnud, et ta teeb mulle karuteene.
sest ma olen emotsionaalne.
ja tema on temperamentne. kui mitte öelda pöörane.
mis tähendab, et toodame tuld ja tõrva.
elame täistuuridel.
kõrge amortisatsiooniga.

aga ma olen hakanud seda armastama. teda ka.

Sunday, June 29, 2008

ood raiskamisele!

kuratlikult mõnus, kui vahel on aega pillata. teadmine, et järgmine hommik saab magada.
mitte midagi (ega kedagi) ei sega "kõiksugu jamaga tegelemast".
ykski närv ei liigu, alateadvus ei koputa, kui kell pool kaks öösel juba paar tundi!!!! orcutisse piltide yles riputamisega oled tegelenud.

ps: ilusaid unenägusid kõigile!

Thursday, June 26, 2008

Viimnekuu - minu esimene raamatuelamus sel kuul.

ostsin endale lõpuks selle raamatu. jah, täitsa tunnistan, räpane inimlik uudishimu tõukas tagant. tegelikult olin ammu mõelnud, et tahaks ikka teada, mis neil seal siis toimub. eriti peale kunagi ilmunud artiklit, oli vist Eesti Naises", kus Murutar ise oma jutuga veel lõkkele puid juurde lisas.

iseenesest on Kati Murutari teemaarenused erinevais ajakirjandusväljaannetes mulle alati huvi pakkunud. samas, näha ja kuulda pole ma teda kunagi tahtnud. kuidagi liialt räme ja isegi loomalik on minu jaoks see naine. kummaline kombinatsioon,olen seejuures alati mõelnud. et kuidas ikka nii olla saab.

tema tekstid on alati olnud väga ausalt ja omadega. ylimalt otsekohesed. ma julgeks siiski ka väita, et minu arvates enamasti ka õiged. vähemalt poolte elude, abielude osas kyll. kahjuks kyll.
tihti sellised,mida meist osad tõenäoliselt alateadvuses teavad, aga tunnistada ei taha. veel vähem siis kuulda või must-valgelt paberilt lugeda.

toosamune raamat aga yletas minugi taluvuspiiri. parem oleks, kui poleks lugenud. mõtlen nyyd.
vastikult rõhuv ja muserdav. sundisin end lõpuni lugema, sõna otseses mõttes hambad ristis, kuna raamatus oli paar ytlust,mis mulle meeldisid. ja mõtlesin, et äkki on lõpu poole veel mõni. aga polnud. seega osutus lõpp siiski enesepiinamiseks.
mulle pole kunagi meeldinud ka liigne omamehelikkus. familiaarsus. kui isa ikka kutustakse vanameheks, ennast mutiks ja vanema poja ja tytre kohta õeldakse kutt ja tutt, siis minul hakkab piinlik.
lisaks häiris mind, et inimesed ja loomad on seatud kõik yhele pulgale. alguses ei saanud arugi, kas jutt käib lapsest, tuttavast või koerast. koerapojast näiteks räägiti kui omaenese lapselapsest.
aga ok, too loomad versus inimesed tuleneb ehk minust enesest. lemmikloomi pole ma igatsenud ei oma lapsepõlves. ega pole neid meie peres praegugi. ses osas võin olla tolerantne. ja nõustuda, et lihtsalt ei tea, millest räägin.
on mis on, lugegu ise, keda huvitab. aga minu kokkuvõte raamatule saab siiski olema lyhike ja karm - viis last selles peres on muretsetud kyll yksnes seetõttu, et oma meest kinni hoida. põhimõtteliselt ytles ta korra isegi välja, et kes see viie lapsega meest ikka enam tahab.

sellisel kujul elada, suhtuda ja seejuures lapsi aina juurde soetada minu arvates ei tohiks.
see on isekus. kibestumus. ja kättemaks.
ei midagi enamat.

ps: kusjuures, ma ei ole paha ja mul on isegi mõnevõrra kahju. aga midagi ei ole teha. vahel lihtsalt on nii.

Tuesday, June 24, 2008

muinasjutus võidab hea alati paha. kas ka elus?

suurepärast annab edukalt rikkuda. kes veel ei tea.
see on paha.
kui suurepärast annab rikkuda, siis järelikult olen elus.
see on hea.

Monday, June 23, 2008

minu suvi algas just täna, see sajab alla koos vihmaga..

sain teada oma viimase eksami hinde.
mis lykkas pauguga lahti minu suve ukse.
astun kerge sydamega yle lävepaku.
suvi on suur.
ja see nädal on vaba.
kõik, mida ma ette võtan, on vaba.
teen, mida tahan. teen, millal tahan.
mina ja minu maailm.
suurepärane tunne! kes veel ei tea.

Friday, June 20, 2008

viiekas

proloog(loe: neile, kes alguses pihta ei saa, mida tast tahetakse)
Loobitakse siin kinnastega. Vastu vahtimist virutas sipsik. Tuleb siis ära teha:)

esiteks vastus sipsikule:
alustuseks muidugi tänud tähelepanu ja meelespidamise eest.
teiseks, et sa teaks, siis mina kuulun samuti nende hulka, kes üldjuhul ringkirju kohe sugugi ei salli. enamasti just seetõttu, et need lõpevad või algavad umbes nii: ...ja kui sa seda ei tee, siis...........
kõlab ju nagu väljapressimine.või manipuleerimine. mh?
ja seda ei talu mina kohe üldse.
aga see konkreetne on päris lõbus. seda enam, et ei sisalda ka eelpool toodud "siis"-i.
mis tähendab, et:

Mida ma tegin kümne aasta eest?

20. juuni 1998
olin 26-aastane. elasin koos kahe lapse ja ekskaasaga mustamäel viiekorruselise maja 4.-dal korrusel kolmetoalises korteris (49 m2). samal ajal käis minu vanavanaema maja taastamine, (kiili lähedal) , mille isa mulle pärandas. maja oli mõned aastad tagasi maha põlenud. põletatud. ei teagi täpselt, kuidas õige, segased lood. aasta hiljem kolisime selle aja mõistes " maale elama". tänaseks on linn sinna muidugi suure hooga järele jõudnud.
vanem poiss oli selleks päevaks saanud juba 6, nooremal hakkas kohe-kohe 5 ette lööma.
nendest olid aasta tagasi lasteaialapsed saanud.
ise sõitsin kord kuus nädalavahetuseks Tartusse. õppisin tol ajal Tartu Ülikooli Avatud Ülikoolis majandust. kolm aastat tegin lõppkokkuvõttes ära, siis jäi pooleli. põhjuseks kolmas poeg, kes õige varsti meiega liitus. lapsepuhkuse ajal lükkasime sõbrannaga kahasse juba ka oma pisikese ettevõtte käima, samal ajal käisin veel osalise koormusega tööl + iseenesestmõistetavad kohustused - suuremad poisid ja kodused toimetused, mis on minuga nüüd juba pea pool teadlikku elu kaasas käinud.
sellest, et ümberkaudsed kiitsid- tubli oled-, kahjuks ei piisanud, et ülikool lõpuni käia.
ja "tubli" ma ka enam sellest ajast saati olla ei taha. mitte kunagi. kui keegi nüüd "tubli"-olemisest juttu teeb, lööb mul allergia välja....kiida lolli ja loll rabab...ainult, et mis hinnaga.......
tööl sai ka käidud. nagu korra juba läbi vilksatas. sel ajal veel vahetustega. kaks tööl, kaks vaba, kolm tööl, kaks vaba, kaks tööl, kolm vaba.
mees nurises. neljast nädalavahetusest kolm oli kodust ära. mina nurisesin, kui õhtuti töölt koju tulles nõud pesemata ja maja tagurpidi keeratud oli.
kokkuvõttes - suur ja klassikaline argipäev valitses mu/me elus tol hetkel.

Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?

1. Kiirematesta asjadest oleks vaja kiiremas korras aknad puhtaks pesta.
2. Kool oleks vaja seekord lõpetada. nii põhimõtteliselt.
3. kolmandaks - mõtle suurelt!
mis tähendab, et äriidee, mis peas, peaks projektina ikkagi paberile saama. arvestades selle grandioossust, siis ise ma selleks võimeline pole. aasta tagasi sai eeltöö juba tehtud, ühe inimesega kokku lepitud, aga teatud asjaoludel jäi tookord pooleli. siiski, siiski, usun sellesse ise tänini.
nüüd on kaks varianti - kas lähen ise asjaga edasi või üks päev on see turul ilma minuta:)
ma tean.
4. kunagi tahaks ikka otsaga saaremaale välja jõuda. aga siinkohal jääb minu "vaja tehast" üksi väheks. käesolevaks ajaks tekkinud ja vabatahtlikult võetud kohustustel on seejuures ka märkimisväärne roll. eks aeg ja elu näitavad, kas too "vajadus" jääb TOP5 hulka või langeb sellest nimekirjast välja.
5. no ja viiendaks on ja jääb minu eluaegne "vaja teha" - leida tasakaal. ning hingerahu.

Lemmiksnäkid?

mulle ei meeldi äärmused. lemmik on äärmus. vihkan on äärmus.
minu lemmikud muutuvad koos aja ja vanusega.
kohad, kaaslased, tujud mõjutavad lisaks.

Mida teeksin, kui oleksin miljonär?

absoluutselt - reisiksin. ja veaksin lapsi kaasas. aina ja aina.
võimalusel elaks mingi perioodi koha peal. et paremini tunnetada. mõista.
reisid avardavad maailmapilti. muudavad suhtumisi. loovad tervikuid. aitavad jõuda iseendani.

ehk ostaksin purjeka. nüüd peale horvaatiaa reisi. siiani ma ei teadnudki, et see on nii minu.

abistaksin. kui õigeks peaksin. hiina vanasõnast lähtuvalt - ulata õng, mitte kala.

laste peale pole ka kunagi kahju kulutada - hobid, koolid jne....

oma kodu ehitaks ka. võimalusel saarele ja mere äärde. valgust täis ja avara. kus on ruumi hingata. aga pole üksi.
rahu, meelekindlus, stabiilsus, kindlus, turvalisus.
et lastel oleks alati teadmine - see on koht, mis ei kao ja kus nad on alati oodatud.

Kohad, kus olen/oleme elanud?

mustamäe, kiili, nõmme.

lõpetuseks püüan kohusetundliku inimesena ka reeglitest kinni pidada. kas viit kokku saan, pole kindel.
REEGLID ise:

Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.

saanan edasi Taavile, pritsessjansule, eyke-eykele

no näe, ei tulnudki. aga ikka parem, kui mitte mdagi.

Thursday, June 19, 2008

jussikese seitse sõpra

homme - hobulaiupäev
laupäev - elukaaslase (ja natuke ka minu) suvepäev + suve alguse päev (või täpsemalt öö)
pühapäev - püha päev
esmaspäev - võidupüha
tesispäev - jaanipäev
kolmapäev - suvegurmee ja kalvi mõisa päev
neljapäev - kaduneljapäev
reede - seitsmemagajapäev (by the way - kes liitub?, minust 1-i jääb väheks)
laupäev - tegevusetu päev
pühapäev - peetripäev (kes see veel on?)

Wednesday, June 18, 2008

ema on ka hea olla!

just. täna olen täiskohaga lapsevanem ja lähen oma esiklapse 9-nda klassi lõpetamisele.
ps: nägin teda täna hommikul esimest korda ülikonnas. ta ise kangesti tahtis, et ma üle vaataks. harjumatu, aga täitsa šikk.
ma ei ole ikka veel harjunud, et temast on noormees saanud. aina vaatan ja imestan. kas see on tõesti minu poeg? kusjuures, täitsa kena. ja hästi välja kukkunud.
aga jumal küll, millal ja kuidas ta juba nii suureks on kasvanud?

Tuesday, June 17, 2008

"minuga jäävad pildid, mis mind on muutnud"

kass said...
ma jõudsin juba puudust tundma hakata kusjuures. velkam bäk! ;)tuleb pikemalt muljetamist ka? mul on alati nii põnev lugeda, kus teised käinud ja mida teinud, sest ma ise tavaliselt kunagi ei käi ega tee...

soodomakomorra answers:
no ma ei hakka ju rääkima fantastilisest loodusest, delfiinidest, kes me jahi kõrval ujusid, imeilusast sinisest aga ka põhjatust merest, kus sai end jahutatud, vahemerelikust nautlevast elustiilist, olemise imelisest kergusest, erinevatest lõhnadest tulvil tiinest õhust, lõbusast/vaimukast/meeldivast reisiseltskonnast, ehedatest väikesadamatest ja kohalikest elanikest, punaste katuste merest ja meeldejäävast jalutuskäigust mööda mitmekilomeetrist dubrovniku linnamüüri, marmorist tänavakividest, kus võis liugu lasta, õlust ja elust ja veinist ja murelitest..........
see kõik on nagu üks suur muinasjutt, kaadrite viisi sähvatusi, millest sai kokku terviklik pilt.
pilt, mida kõrvaltvaataja loeb kui fotot. aga mina ju näen ja tean selle pildi sisse ja taha.
see kõik oli lihtsalt nii fantastiline, et mulle tundub, et tahan seda mälestust endas säilitada täpselt nii puhta ja sillerdavana nagu see mulle meelde jäi ja tunduks lihtsalt solkimisena püüda seda poole toobiga edasi anda. seda enam, kui juba ette tean, et ei suuda oma emotsiooni ja tunnet, mille horvaatiast kaasa võtsin, ealseski nii ehedalt ja ilusti kirja panna, kui ta lõpuks kokku sai.

koht, kus ei maksa kokku hoida!

tegelikult ka, ma ei saa aru inimestest, kes WC-s vett kokku hoiavad.

Monday, June 16, 2008

ja olengi tagasi!!!!!!

hüper-super-fantastiiiiiik!
üks meesterahvas meie reisiseltskonnast teatas ühel õhtul, et õhk on täis õnnehormoone.
ja pani kümnesse. ei, hoopis sajasse. või sootuks kosmosesse.

Friday, June 6, 2008

aga syda on mul Suuuuuuur!

no nii. ongi reede käes.
enne elukaaslase ärasõitu, möödunud reede öösel ta kaisus olles, avaldasin arvamust , et suure tõenäosusega möödub see nädal kui päev. ja panin kymnesse- just nii ta käest libiseski.
inka eksam tehtud, täna ohtul veel maksundus.
ja siis voilaaaa! õhtul asjad kokku ning homme kell 7.30 lennukile.
järgi (või järele????) neile!
järgmisel nädalal saab olema mu ainsaks, kuid see-eest raskeks ylesandeks - olla normaalne.
mul kipub olema sedaviisi, et kui ma ikka enam ei viitsi või ei taha, siis pean minema saama.
ja k o h e.
samas, ymbritsevad inimesed ei pruugi sellest alati yheselt aru saada. hakkavad selle taha kohe mingeid põhjusi pookima, mida yldjuhul yldse ei eksisteeri. või siis võtavad isiklikult.
kahjuks kyll.
kuigi nyydseks olen juba päris palju seda va sotsiaalset olemist/suhtlemist juurde õppinud ja harjutanud ka, on edusammud rasked tulema. õnneks siiski olemas. arvan ma muidugi ise.
mis aga ei takista mind alati yritamast, st. annan oma parima ka seekord. i`ll promise!

Thursday, June 5, 2008

filosoofia minutid

kas juhul, kui ise kõhkled, on tegu flirtimisega või mitte, kas siis on ikkagi flirt või?
ise teisendaks/samastaks seda justkui väikese printsi mõttearendusega- et kui ei vasta, aga punastad, et siis on nagu "jah".
on sama või? või on hoopiski õhtu? ja olen üle kuumenenud?
pagan, ma tõesti ei saa aru. kas olen veel piirides või juba sammuke väljaspool?
töökaaslaselt küsisin ka. et mis tema arvab. tema hakkas naerma.
kedagi teist ka enam pole.
aga nats nagu vaevab.
ei tea, miks.
siis vist on ikka jah?
pagan võtaks.
äkki ongi viga hoopis selles....et ma ei taha sellega leppida.....

Wednesday, June 4, 2008

suprise!!!!

ma tean t ä i e s t i kindlasti, et minust jäi eile õhtul kylmkappi maha meekook.
praegu koju jõudes ma seda sealt eest ei leidnud.
huvitav, minu teada pidin ju see nädal yksi kodus olema.

Miami Vice

olete märganud, et hollywood trügib täiega poliitikasse. ameerika presindendi kandidaadid on must mees ja valge naine. hundid söönud, lambad terved:)
elu nagu filmis.
lõpp alati ette teada - hea võidab kurja!
juhhuuuuuu.....

Tuesday, June 3, 2008

kuidas ma täna ilus olin. või vähemalt ise nii arvasin.

kui te vajate tähelepanu, siis ärge käige tööl väga korralikult/korrektselt riides ning siis ilmuge yhel heal päeval välja shikkides peenetriibuga mustades viigipykstes, silmatorkavalt kena hele pluus seljas ja kontsaga king jalas.
just täpselt nii ma täna tegingi. ning saavutasin loomulikult efekti, mida võis ju tegelikult ette arvata. aga töötas see siiski. isegi oma äärmiselt korraliku, kontrollitud ja tasakaaluka ylemuse silmist tabasin hetkeks loomaliku pilgu. ja ei hakka mitte salgamagi, et nautsin seda tunnet sel hetkel sajaga ning neelasin tolle sõnatu ent samas kõneka pilgu hetkega alla. lõnks - magus oli.
täpselt niisamuti nagu ei kao mu uni laupäeva hommikuti iseenesest, ei teki mul ka tavaliselt kunagi yhel tavalisel argipäeva hommikul tahtmist korralikuks kontoriinimeseks riietuda. seda siis muidugi yldjuhul. loomulikult tuleb ette ka erandeid , mil seeliku tuju ja isu võib täiesti ettearvamatult ja ootamatult peale tulla.
täna tulenes see siiski olukorrast tingituna. nimelt saadeti mind lõppkaitsmisele protokollima. täpselt nii ametlik look nagu tänase yrituse kirjutama reeglid ette nägid, alustasin oma päeva ja sabistasin alguses raudselt enam, kui need, kes seda tegema pidanuks, st. - lõpetajad. minu tagasihoidlik roll seisnes yksnes sellest, et pidin enne iga uue kaitsja etteastet andma komisjonile tutvusmiseks kaitsmisele tuleva töö, vastavale ankeedile kirja panema töö autori, teema, juhendaja ja retsensendi nime, yhtlasi yles märkima komisjoni poolt esitatud kysimused ja peale 15-minutist kaitsekõnet ette lugema retsensendi arvamuse ning esitatud kysimused. kuna syndmus oli selline pisut kodukootult pidulik aga samas ikkagi akadeemiline ja ametlik ning ysna mitmele ka kyllaltki olulise tähtsusega nende elus, siis kartsin seda kõike omalt poolt ära rikkuda. teades, kuidas ma ei armasta avalikku tähelepanu ega esinemisi. aga juba peale teist omapoolset etteastet hakkasin asjaga harjuma ja peale kolmandat suisa nautisin "mängu".
vaheajal komisjoni esinaine moosis, et võiksin näitlejaks hakata, mis doktori keeli tähendas, et ettelugemine pidavad mul väga kenasti välja tulema. vastasin, et eks ole ikka õhtuste unejuttudega harjutatud kah.
aga tublid olid nad kyll. lõpetajad siis. 15 tööd sai ära kuulatud, hindeks kõigile A-d ja B-d.
kella viieks oli sedakorda kaitsmine läbi. kõndisin siis veel paar korda oma edevuse rahuldamiseks mööda korruse pikka koridori edasi-tagasi ja sellega mu tänane ilusaksolemine läbi saigi.
kui mitte arvestada otsa veel yht väikest poetiiru, kus sattusin vastamisi muide meesterahvaga, keda juba mitu head aastat näinud polnud. sedakorda läks siis jällegi hästi. tavaliselt kipuvad sellised ootamatud kohtumised juhtuma just sellistele kordadele, kui padjanägu ees, juuksed pysti peas uksest välja tormates mõtled, et lippad ainult korraks poodi ja tagasi ning kõige hullem, mis sinuga seejuures juhtuda saaks oleks toosama yks õnnetu juhus tuhandest, kui satud nimelt siis mõnd tuttavad trehvama.

et siis, kogu ilusa loo conclusion oleks siis tegelikult see, et täna juhtus mu teele taas kord yks sellistest päevadest, kus midagi ei tundu võimatu , võitmatu ega yletamatuna.
õnneks tuleb selliseid imelisi päevi mu elus ka veel vahel ette.

Monday, June 2, 2008

esmaspäev, 02.06.2008

x

lipp kõrgel uude nädalasse!

panen hambad risti ja hakkan õhtuseks kirjalikuks inka eksamiks õppima.
eile sai viis tundi triigitud, viis pesumasinatäit pesu pestud, süüa tehtud, kesmise järeltulijaga tänaseks vene keele eksamiks dialooge harjutatud ja tubadesse kord löödud.
kõik on kontrolli alla. ainult krooniline unepuudus vaevab.

Saturday, May 31, 2008

hommikud on helged. sest nad on alati uued.

täna hommikul oli äratus kell viis. ei mäletagi, millal viimati nii vara yles sai tõustud. päris iseenesest mu uni muidugi laupäeva hommikuti ära ei kao. selleks oli ikka yldjuhul põhjus - täna pidin näiteks elukaaslase kuueks lennujaama sõidutama.
aga kui kord yleval, siis on varahommikud mu arvates imelised. päike on juba kõrgel, linnud laulavad, õhk on parasjagu nii jahe, et kergelt värskendab, aga kylm ei hakka.
autosse istume, siis postkast on veel tyhi, teed samuti. vahemaa, mille läbimiseks juba mõne tunni pärast kuluks vähemalt pool tundi, möödub kümne minutiga.
suts ja kohal. ärasaatmise kohustuslik osa, kallistused, paar musi. hyvastijätud pole mulle kunagi meeldinud. aga kurb olla ei tohi, seda olen õppinud. kergelt ja möödaminnes on kõige parem.
minust jääb ta pisut elevil ja rahulolevana lennujaama peaukse juurde seisma ja suitsu tegema.
lehvitamise hetkel hakkab raadiost kostma lugu "this is the end.....". hm, väga huvitav, mis see peaks nyyd tähendama, käib peast läbi....
tagasi ma ei vaata. kunagi. koju ka ei raatsi kohe sõita. ainuke koht, mille suudan välja mõelda on autopesula. mõnulen rahulolevalt enda nutikuse yle ja kasutan ajavalikust tingutud enneolematut privileegi, osta pilet ja olla esimene.
koju jõudes puhastan värava taga autoklaasid ka seestpoolt ja tõmbad mustuse armatuurlaualt. käin lapiga ümber auto ja maksan lõivu nõmme mändide all elamise eest. statoili survepesu pole jagu saanud mõndadest aknaklaasile tilkunud männivaiguplekkidest. tuleb tunnistada, et ega mul endalgi just lihtsalt ei lähe. tea, kas on olemas ka männivaigu lahustajat, mõtlen isekeskis, kui mitu minutit kyysi abiks võttes plekkidest lahti yritan saada.
tuppa tulles keedan kohvi. lapsed muidugi magavad. vaatan nad ykshaaval yle. mis sest, et juba nii suured, ikkagi lapsed, omad ja armsad.
pesen, kuivatan juuksed, panen triikaraua sooja. kuidagi eriti mõnus on hommikuti toimetada, kui ymberringi vaikus, rahu ja kiiret pole. lisaks ees ootamas mõnus päev.
nii kolmveerand tunni pärast ajan mudilase yles. kell kymme on lasteia lõpupidu.
õhtul on isa juubel. ta saab kuuskymmend. selleks ajaks pean ylejäänud kaks suuremat poissi ka maast lahti saama ja ära viikima.
homme tõenäoliselt pesen aknaid.
järgmine nädal on minu, töö ja kooli päralt. lapsed lähevad oma isa juurde.

Friday, May 30, 2008

magus ootus

mul on juba paar nädalat reede tunne. üldiselt on see ju hea tunne, aga hommikuti kipub pahaks muutuma. sest reedele peaks teadagi järgnema laupäev ja sellest tulenevalt ka suurem võimalus ärkamise aega valida.
ilmselt on minu iga-päev-on-reede tunde taga siiski lähenev suvi. kuud, kus on rohkem aega lihtsalt logeleda, raamatuid lugeda, pilte albumisse kleepida, raaamatukaasi lõikuda ja tegeleda muu teiste silmis pudi-padiga, milleks jaoks kooli-töö-laste kõrvalt muidu aega hästi ei jää.

kiire argipäeva lühiuudised:
1.hommikul kodust läbi minnes leidsin eest kõige vanema magava poja ja tema sõbra. seejärel leidsin poja kaelalt maasika. küll mitte enam esimeses nooruses ega "värske", aga siiski maasika. misjärel leidsin end üllatuvat. kõige lõpuks/lõpetuseks leidisn, et mis seal siis ikka, nüüd see ka tal järele proovitud. taas sammuke lähemale täiskasvanute maailmale.
2.järgmisel nädalal on mul kolm eksamit. suuline on hirmutav.
3.aga...kolm eksamit saavad uhkelt kroonitud kohe neile järgneva horvaatiassse sõiduga. purjetama. veini ja seltskonda mekkima. valge inimese elu nautima.
elukaaslane põrutab juba homme varahommikul ette ära, mina siis nädala pärast järgi.
4. ma ei ole kunagi varem ilma kaaslaseta lennukiga lennanud. niigi pole see mu tugevaim külg. pisut pelgan. aga iseendale lootes ollaksegi vapramad, eks ole.

Thursday, May 29, 2008

valige sõpru:)

mudilane rääkis mulle eile autos lastaiast koju sõites, et ta olla üks päev, kui päeval voodis und ei tulnud (une)lambaid lugenud (teate küll, neid väikseid ja valgeid, kes ta toas aknalaua peal seisavad). 1600 sai kokku, aga siis olevat hakanud pinda käima - segamini hakkasid minema.

aga tema sõber (ps: k õ i k, kellega ta kokku puutub, on alati kohe ka ta sõbrad) , kes järgmisel päeval sama asja proovis, sai koguni 2400 kokku.

Tuesday, May 27, 2008

mälestusi täis teeääred

...selle koha peal ma mõtlesin, et miks nad hansaplanti just sellisese kohta ehitavad, kus nii vähe inimesi elab (ps: 10 a tagasi), järgmise koha peal nägin ühel varahommikul autoga linnapoole sõites tee ääres suurt metssiga (esimest ja siiani viimast korda oma elus), edasi tuleb koht, kus pidin libedaga kraavi sõitma, seejärel teeäärne maja, kus maja peremees õue peal väikese abihoone ise imeilusasti korda tegi (kuldsete kätega mees, imetlesin tookord), järgmiseks koht, kus kunagi sai metsast laste ja mehega mõned väikesed kuusepuud endale aeda mahaistutamiseks toodud(mis samal kuumal suvel kahjuks välja surid, kuna meie rändasime ja kodus käisime vaid tuld toomas), jne...jne.....
teelõik, mis vaid 2,5 km pikk, on täis hulgaliselt mälestusi.
vahel need väsitavad. mõned muudavad pisut melanhoolseks. üksikud teevad isegi haiget.
teinekord tunnen, et tahaks nad seljataha jätta. ära unustada.
vähemalt mõneks ajaks.

Monday, May 26, 2008

minu päev

täna hommikul oli aeg minu poolt.
tavaliselt, kui kiire, on ta halastamatu ja jookseb kokku.
aga täna ta justkui oleks näinud, et ma püüdsin ja ajastasin ja (ette)valmistusin, et jõuda. ja ikkagi luges lõpuks iga minut.
kui muidu saab sellistes olukordades minutist pool, siis täna sai minutist kaks.
Ma arvan, et see tuleneb südametunnistusest. kui see on puhas ja oled iseenda ees aus, siis tahavad ka teised sinuga mängida!
jõudsin minuti pealt.
aitäh.

Saturday, May 24, 2008

"päevad"

..ajavad mind hulluks. täiskuu on nende kõrval poisike.
tuju sõidab nagu kelguga mäest alla.
ja pisiasjadest saab jaanituli.
mõistuega saan aru ja teadvustan kyll, aga looduse vastu ikkagi ei saa.
parema meelega veedaksin täitsa vabatahtlikult paar päeva yksinda kinnises/pimedas ja helikindlas ruumis.
säästaksin iseenast ja teisi. ja poleks hiljem enda peale nii pahane.

Thursday, May 22, 2008

elust maal

ühel päeval tuli meie naabruses elav "meie-küla-mees" mu elukaaslase juurde ja palus abi - kas mu elukaaslane saaks tulla ja aitata atv-ga tema traktor käima tõmmata.
no nii põhimõtteliselt.
mitte kohe.
sest täna ja homme on tema...p u r j u s.
mh, purjus, siis purjus! clear!
purjusolek on maal sama tavaline ja loomulik tegevus nagu söömine, lõunauinak, kartulipanek, puudelõhkumine või tomatikasvatamine.
nii lihtne ongi!

Wednesday, May 21, 2008

anektoot

mis on ühist politseinikul ja õpetajal?
mõlema standardvarustusse kuulub alkomeeter.
esimesel roolijoodikute, teisel klassiekskursioonijoodikute tabamiseks.
varsti peavad õpetajad oskama ka vereproovi võtta.
et vajadusel narkojoovet tuvastada.
se la vie!

uus olukord.

olen oma elus aina kellegagi arvestanud. alul üksnes vanematega, siis üheksa aastat hiljem vanemate ja õega. 19-aastaselt juba vanemate, õega ja lapseohtu abikaasaga. seejärel lisandusid sellesse seltskonda veel esimene poeg, kohe ka teine. praeguseks on neid juba kolm saanud. käesolevaks hetkeks on selle "väikese Eesti ühise teki all" (nagu Tiina Jõgeda kunagi ühes oma Espressis avaldatud artiklis kirjutas) ka minu lahutatud mehe abikaasa ning minu uus elukaaslane.
minu enda tööle, lõpetamata ja praegu taaskord käimasolevatele õpingutele + paar/kolm aastat aetud pisukesele businessile on kõikse aeg konkurentsi pakkunud teiste tööd/tegemised/trennid/eraelu. õigupoolest olen mõelnud, et ma ei oskakski enam vist ainult iseendaga arvestada. üksi hakkama saada. olen suurema osa oma elust harjunud püstitama kirikut keset küla, st. asju ette ja läbi mõtlema vajadusel ka nädala jagu ette, et võimalikult paljude soovid ja tegemised täidetud ning omavahel kokku ja jooksma pandud saaks. seejuures olen kogu aeg püüdnud arvestada ka iseenda tassiga, et see piisavalt täis hoida. niivõrd. kuivõrd. see siis parasjagu välja on tulnud.
olen õppinud ka argipäeva kõige rutiinsemaid korduvaid tegevusi võtma rahulikult- kui peab, siis peab! õppinud kannatlikkust ja loobumist! ning seda tehes mitte hambaid kiristama, kedagi teist süüdistama, vaid püüdes neis "päevast-päeva-toimetustes" enda jaoks ka midagi head leida. üks pidev enesekasvatus ja suureks kasvamine. mis muud.
ja siis ühel päeval juhtub minuga selline asi, et lähen oma vanema pojaga poodi ja ühtäkki ta lausub: "tahad, anna see korv minu kätte....". esimene reaktsioon- tõmban korvi automaatselt enda poole tagasi, peast käib läbi mõte:" ei, ei, ma saan hakkama...." mispeale ulatan talle korvi. aga miks ka mitte!?!?
ootamatu. üllatav. pisut naljakas. ja natuke uhke ka. on see olukord minu jaoks.
ja mis põhiline - u u s. ja iga uus vajab teadagi harjumist. või siis ümberharjumist. sest alles see ju oli ,kui tassisin korvi, sedasama last ja veel lisaks mitut kotti.

Thursday, May 15, 2008

kõige magusam amet Eesti Vabariigis

...on liiklusreguleerijail ja teetöölistel. nad on täielikud šokolaadipoisid!

Wednesday, May 14, 2008

hukutav vabadus

hommikul juhtusin raadiost kuulma, et maad on võtmas nn. alastiturist.
ei, ei, te va rikutud mõtlemisega lugejad, tegemist pole sedakorda mitte seksiturismi, vaid nimelt alastiturismiga.
pole kuulnud? ma ka mitte. ja isegi kuulnuna on raske tabada. veel vähem aru saada. mõista.
täpsustuseks kõigile asjatundmatutele, olgus öeldud, et sedakorda siis soovivad lugupeetavad selle turismistiili viljelejad lennukisõidu alasti olekus mööda saata. mis tähendab siis, et sisenevad ja väljuvad nad riietes, aga õhus jäägu neil vaba voli end alasti kiskuda. kõrvuti teiste omasugustega.
alasti rannalised, nüüd siis varsti ka reisijad, suudlejad, avalikus kohas tissitajad - see on ju meie loomulik olek! nendivad vabadust ja loomulikkust ülistavad kodanikud.
kõik, mis ei kahjusta kaaskodanikku, olgu lubatud! seda enam, kui tegu on nii inimliku ja loomuliku oleku või protsessiga!
aktsepteerige! saage üle! oma valehäbist! kompleksidest! või millestki muust! on sõnum teistsugustele. minusugusele.
aga mina ei taha! aru saada. veel vähem pealt vaadata. nende loomulikkust tarbida. kuhu jääb siis minu vabadus?
ma olen ka suudelnud. rinnaga last/lapsi toitnud. alasti ujumas käinud. isegi seksinud.
ilus. loomulik. normaalne. mulle endale. ehk minu abikaasale. elukaaslasele. lapsele. - st. mulle ja minu kõige lähedasematele.
või siis öelge mulle, kas paljaste rindadega päevitaja mõtleb kõrval viibivale perekonnale? kas sellisel kujul iseennast eksponeeriv eevatütar on võõra meesterahva silmale ikka niisama loomulik nähtus kui toosama naisterahvas iseendale kinnitab? või mida peaks tundma tollesama mehe naine, kui oma abikaasa pilgu(d) kõrvalolija rinnapartiilt tabab? või kaasasolevad lapsed, näiteks kaasasolev puberteedist poeg?
ja ärge tulge mulle rääkima, et säärases olukorras on põhjus logisevates perekonnasuhetes. mina väidan siinkohal järjekindlalt, et tegu on ühepoolse pealesurutava käitumismaneeriga. olgu selle põhjuseks siis eneseimetlus. või ahastus ja kibestumus. vahet tegelikult polegi, kokkuvõttes taandub säärane paljastus ikkagi ühisnimetuse - ilu ja loomulikkust lörtsiv alastus - alla.
mis meie ühiskonda aina enam mürgitab. minu poolest koguni labastab ja lamendab (kui viimane sõna üldse eesti keeles eksisteerib).
ja lõpetuseks tahaks veel õelalt küsida, miks toosama "paljasrind" siispõlastavalt nina kirtsutab, kui naaber tema kõrval valjuhäälselt ja tuntavalt peeretab või keegi teine juues röhitseb? higi järgi haiseb? kas pole see mitte sama loomulik ja inimesele looduse poolt kaasaantud kui tema paljad rinnad?

Tuesday, May 13, 2008

ood halvale, ebatervislikule ja ohtlikule

miks just õhtuti on eriti mõnus süüa, miks ei saa taluvõid võrrelda margariiniga, miks on olemas armukesed ja miks me ei armasta kondoomi?

Monday, May 12, 2008

pidu sinus eneses.

"eile oli niiiiiiiii ilus ilm, täna on jälle ei tea mis asi....." toriseb üks mu töökaaslane rohkem endamisi kui kellelegi teisele ja vuhiseb edasi. tegelikult kuuleb täna sama mõtet erinevatelt inimestelt erinevas sõnastuses ja vormis juba mitmendat korda.
kallid inimesed, see mis ma teile nüüd öelda tahan kõlaks järgmiselt - asi e i o l e ilmas. asi on meis enestes.
pole olemas halba ilma, kui sees on soe. ja iseendaga sõber.

Friday, January 25, 2008

muide...

täna hommikul kirjutasin luuletuse. lahutusest. ja selle vahele jäävatest lastest.
pagan võtaks, hing sai täis.
suured inimesed mängivad. ja lõhuvad lapsi. omi lapsi, muide.

lihtne elu

täna juhtusin koridori peal gümnasistidest möödudes juhuslikult kuulma, kuidas üks mõnevõrra ärritunud tütarlaps andis teistele omasugustele endasi intsidenti möödunud päevast. muuhulgas kuulsin teda ütlevat..."ma ütlesin neile, et nüüd võtku nüüd lihtsalt kohe telefon ja tehku see asi selgeks.." jutt käis muide tema õpetajast ja arvata on, et selline sõnalahing tema ja teise poole vahel oli aset leidnud sekretariaadis. ääremärkusena, et noorte tohutu eneseteadlikkus ja enesekehtestamisoskus mind enam nii palju ei üllatagi. küll häirib. aga see selleks. sest mitte selles pole praegu point.
mõtlema pani mind tol hetkel hoopis fraas....võtku l i h t s a l t telefon ja....Džiisus, tõepoolest, kui l i h t s a l t lihtsaks on elu meie ümber läinud. mõnikümmend aastat tagasi oleks selle tütarlapse poolt soovitud sõnumi edastamiseks pidanud võib-olla tunni või enamgi bussiga maha sõitma. või sootuks järgmist, ülejärgmist päeva ootama.
Lihtne elu!

Monday, January 14, 2008

E4:E6

mulle hakkab üha enam tunduma, et mina ei oskagi normaalsel kombel kulgeda.
minu elu on nagu malemäng.
huvitav, kas elus annab lõpuks viiki ka mängida?

Saturday, January 12, 2008

käisin.....

üks asi veel. viimaste päevade jooksul tegin oma neljanda eksami kuuest. (edukalt muide).
mul käisid külalised.
külastasin kumut (ekspromt muide). ja vaatasin joan miro`d.
täna käisin kunagise klassiõe sünnipäeval. spas. (super mõus. kes ei tea)palju häid emotsioone.
aga keegi ei küsi mult kodus, kuidas oli.
ometi on ta olemas.
huh, kuidas see ükskõiksus tapab. eluisu ja rõõmu röövib.
ma poleks seda elaes osanud arvata.
et jagamine nii palju tähendab.

keegi

see, mis ma öelda tahan on see, et ta kuulus viis aastat mu ellu. nagu hommikukohvi. või kaalu peale astumine.
ja üks hommik oli ta lihtalt kadunud. viis korda vaatasin ja ei uskunud omi silmi.
ma eit eagi, mida ma tundsin. tunnen. midagi siiski.
igal juhul, oleks ta võinud jätta mulle võimaluse vähemalt "pagan võtaks" öelda.
sedasi uttu tõmmata jätab segase tune. palju rahulikum oleks, kui saaks punkti panna.