Friday, January 25, 2008

muide...

täna hommikul kirjutasin luuletuse. lahutusest. ja selle vahele jäävatest lastest.
pagan võtaks, hing sai täis.
suured inimesed mängivad. ja lõhuvad lapsi. omi lapsi, muide.

lihtne elu

täna juhtusin koridori peal gümnasistidest möödudes juhuslikult kuulma, kuidas üks mõnevõrra ärritunud tütarlaps andis teistele omasugustele endasi intsidenti möödunud päevast. muuhulgas kuulsin teda ütlevat..."ma ütlesin neile, et nüüd võtku nüüd lihtsalt kohe telefon ja tehku see asi selgeks.." jutt käis muide tema õpetajast ja arvata on, et selline sõnalahing tema ja teise poole vahel oli aset leidnud sekretariaadis. ääremärkusena, et noorte tohutu eneseteadlikkus ja enesekehtestamisoskus mind enam nii palju ei üllatagi. küll häirib. aga see selleks. sest mitte selles pole praegu point.
mõtlema pani mind tol hetkel hoopis fraas....võtku l i h t s a l t telefon ja....Džiisus, tõepoolest, kui l i h t s a l t lihtsaks on elu meie ümber läinud. mõnikümmend aastat tagasi oleks selle tütarlapse poolt soovitud sõnumi edastamiseks pidanud võib-olla tunni või enamgi bussiga maha sõitma. või sootuks järgmist, ülejärgmist päeva ootama.
Lihtne elu!

Monday, January 14, 2008

E4:E6

mulle hakkab üha enam tunduma, et mina ei oskagi normaalsel kombel kulgeda.
minu elu on nagu malemäng.
huvitav, kas elus annab lõpuks viiki ka mängida?

Saturday, January 12, 2008

käisin.....

üks asi veel. viimaste päevade jooksul tegin oma neljanda eksami kuuest. (edukalt muide).
mul käisid külalised.
külastasin kumut (ekspromt muide). ja vaatasin joan miro`d.
täna käisin kunagise klassiõe sünnipäeval. spas. (super mõus. kes ei tea)palju häid emotsioone.
aga keegi ei küsi mult kodus, kuidas oli.
ometi on ta olemas.
huh, kuidas see ükskõiksus tapab. eluisu ja rõõmu röövib.
ma poleks seda elaes osanud arvata.
et jagamine nii palju tähendab.

keegi

see, mis ma öelda tahan on see, et ta kuulus viis aastat mu ellu. nagu hommikukohvi. või kaalu peale astumine.
ja üks hommik oli ta lihtalt kadunud. viis korda vaatasin ja ei uskunud omi silmi.
ma eit eagi, mida ma tundsin. tunnen. midagi siiski.
igal juhul, oleks ta võinud jätta mulle võimaluse vähemalt "pagan võtaks" öelda.
sedasi uttu tõmmata jätab segase tune. palju rahulikum oleks, kui saaks punkti panna.