Sunday, June 29, 2008

ood raiskamisele!

kuratlikult mõnus, kui vahel on aega pillata. teadmine, et järgmine hommik saab magada.
mitte midagi (ega kedagi) ei sega "kõiksugu jamaga tegelemast".
ykski närv ei liigu, alateadvus ei koputa, kui kell pool kaks öösel juba paar tundi!!!! orcutisse piltide yles riputamisega oled tegelenud.

ps: ilusaid unenägusid kõigile!

Thursday, June 26, 2008

Viimnekuu - minu esimene raamatuelamus sel kuul.

ostsin endale lõpuks selle raamatu. jah, täitsa tunnistan, räpane inimlik uudishimu tõukas tagant. tegelikult olin ammu mõelnud, et tahaks ikka teada, mis neil seal siis toimub. eriti peale kunagi ilmunud artiklit, oli vist Eesti Naises", kus Murutar ise oma jutuga veel lõkkele puid juurde lisas.

iseenesest on Kati Murutari teemaarenused erinevais ajakirjandusväljaannetes mulle alati huvi pakkunud. samas, näha ja kuulda pole ma teda kunagi tahtnud. kuidagi liialt räme ja isegi loomalik on minu jaoks see naine. kummaline kombinatsioon,olen seejuures alati mõelnud. et kuidas ikka nii olla saab.

tema tekstid on alati olnud väga ausalt ja omadega. ylimalt otsekohesed. ma julgeks siiski ka väita, et minu arvates enamasti ka õiged. vähemalt poolte elude, abielude osas kyll. kahjuks kyll.
tihti sellised,mida meist osad tõenäoliselt alateadvuses teavad, aga tunnistada ei taha. veel vähem siis kuulda või must-valgelt paberilt lugeda.

toosamune raamat aga yletas minugi taluvuspiiri. parem oleks, kui poleks lugenud. mõtlen nyyd.
vastikult rõhuv ja muserdav. sundisin end lõpuni lugema, sõna otseses mõttes hambad ristis, kuna raamatus oli paar ytlust,mis mulle meeldisid. ja mõtlesin, et äkki on lõpu poole veel mõni. aga polnud. seega osutus lõpp siiski enesepiinamiseks.
mulle pole kunagi meeldinud ka liigne omamehelikkus. familiaarsus. kui isa ikka kutustakse vanameheks, ennast mutiks ja vanema poja ja tytre kohta õeldakse kutt ja tutt, siis minul hakkab piinlik.
lisaks häiris mind, et inimesed ja loomad on seatud kõik yhele pulgale. alguses ei saanud arugi, kas jutt käib lapsest, tuttavast või koerast. koerapojast näiteks räägiti kui omaenese lapselapsest.
aga ok, too loomad versus inimesed tuleneb ehk minust enesest. lemmikloomi pole ma igatsenud ei oma lapsepõlves. ega pole neid meie peres praegugi. ses osas võin olla tolerantne. ja nõustuda, et lihtsalt ei tea, millest räägin.
on mis on, lugegu ise, keda huvitab. aga minu kokkuvõte raamatule saab siiski olema lyhike ja karm - viis last selles peres on muretsetud kyll yksnes seetõttu, et oma meest kinni hoida. põhimõtteliselt ytles ta korra isegi välja, et kes see viie lapsega meest ikka enam tahab.

sellisel kujul elada, suhtuda ja seejuures lapsi aina juurde soetada minu arvates ei tohiks.
see on isekus. kibestumus. ja kättemaks.
ei midagi enamat.

ps: kusjuures, ma ei ole paha ja mul on isegi mõnevõrra kahju. aga midagi ei ole teha. vahel lihtsalt on nii.

Tuesday, June 24, 2008

muinasjutus võidab hea alati paha. kas ka elus?

suurepärast annab edukalt rikkuda. kes veel ei tea.
see on paha.
kui suurepärast annab rikkuda, siis järelikult olen elus.
see on hea.

Monday, June 23, 2008

minu suvi algas just täna, see sajab alla koos vihmaga..

sain teada oma viimase eksami hinde.
mis lykkas pauguga lahti minu suve ukse.
astun kerge sydamega yle lävepaku.
suvi on suur.
ja see nädal on vaba.
kõik, mida ma ette võtan, on vaba.
teen, mida tahan. teen, millal tahan.
mina ja minu maailm.
suurepärane tunne! kes veel ei tea.

Friday, June 20, 2008

viiekas

proloog(loe: neile, kes alguses pihta ei saa, mida tast tahetakse)
Loobitakse siin kinnastega. Vastu vahtimist virutas sipsik. Tuleb siis ära teha:)

esiteks vastus sipsikule:
alustuseks muidugi tänud tähelepanu ja meelespidamise eest.
teiseks, et sa teaks, siis mina kuulun samuti nende hulka, kes üldjuhul ringkirju kohe sugugi ei salli. enamasti just seetõttu, et need lõpevad või algavad umbes nii: ...ja kui sa seda ei tee, siis...........
kõlab ju nagu väljapressimine.või manipuleerimine. mh?
ja seda ei talu mina kohe üldse.
aga see konkreetne on päris lõbus. seda enam, et ei sisalda ka eelpool toodud "siis"-i.
mis tähendab, et:

Mida ma tegin kümne aasta eest?

20. juuni 1998
olin 26-aastane. elasin koos kahe lapse ja ekskaasaga mustamäel viiekorruselise maja 4.-dal korrusel kolmetoalises korteris (49 m2). samal ajal käis minu vanavanaema maja taastamine, (kiili lähedal) , mille isa mulle pärandas. maja oli mõned aastad tagasi maha põlenud. põletatud. ei teagi täpselt, kuidas õige, segased lood. aasta hiljem kolisime selle aja mõistes " maale elama". tänaseks on linn sinna muidugi suure hooga järele jõudnud.
vanem poiss oli selleks päevaks saanud juba 6, nooremal hakkas kohe-kohe 5 ette lööma.
nendest olid aasta tagasi lasteaialapsed saanud.
ise sõitsin kord kuus nädalavahetuseks Tartusse. õppisin tol ajal Tartu Ülikooli Avatud Ülikoolis majandust. kolm aastat tegin lõppkokkuvõttes ära, siis jäi pooleli. põhjuseks kolmas poeg, kes õige varsti meiega liitus. lapsepuhkuse ajal lükkasime sõbrannaga kahasse juba ka oma pisikese ettevõtte käima, samal ajal käisin veel osalise koormusega tööl + iseenesestmõistetavad kohustused - suuremad poisid ja kodused toimetused, mis on minuga nüüd juba pea pool teadlikku elu kaasas käinud.
sellest, et ümberkaudsed kiitsid- tubli oled-, kahjuks ei piisanud, et ülikool lõpuni käia.
ja "tubli" ma ka enam sellest ajast saati olla ei taha. mitte kunagi. kui keegi nüüd "tubli"-olemisest juttu teeb, lööb mul allergia välja....kiida lolli ja loll rabab...ainult, et mis hinnaga.......
tööl sai ka käidud. nagu korra juba läbi vilksatas. sel ajal veel vahetustega. kaks tööl, kaks vaba, kolm tööl, kaks vaba, kaks tööl, kolm vaba.
mees nurises. neljast nädalavahetusest kolm oli kodust ära. mina nurisesin, kui õhtuti töölt koju tulles nõud pesemata ja maja tagurpidi keeratud oli.
kokkuvõttes - suur ja klassikaline argipäev valitses mu/me elus tol hetkel.

Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?

1. Kiirematesta asjadest oleks vaja kiiremas korras aknad puhtaks pesta.
2. Kool oleks vaja seekord lõpetada. nii põhimõtteliselt.
3. kolmandaks - mõtle suurelt!
mis tähendab, et äriidee, mis peas, peaks projektina ikkagi paberile saama. arvestades selle grandioossust, siis ise ma selleks võimeline pole. aasta tagasi sai eeltöö juba tehtud, ühe inimesega kokku lepitud, aga teatud asjaoludel jäi tookord pooleli. siiski, siiski, usun sellesse ise tänini.
nüüd on kaks varianti - kas lähen ise asjaga edasi või üks päev on see turul ilma minuta:)
ma tean.
4. kunagi tahaks ikka otsaga saaremaale välja jõuda. aga siinkohal jääb minu "vaja tehast" üksi väheks. käesolevaks ajaks tekkinud ja vabatahtlikult võetud kohustustel on seejuures ka märkimisväärne roll. eks aeg ja elu näitavad, kas too "vajadus" jääb TOP5 hulka või langeb sellest nimekirjast välja.
5. no ja viiendaks on ja jääb minu eluaegne "vaja teha" - leida tasakaal. ning hingerahu.

Lemmiksnäkid?

mulle ei meeldi äärmused. lemmik on äärmus. vihkan on äärmus.
minu lemmikud muutuvad koos aja ja vanusega.
kohad, kaaslased, tujud mõjutavad lisaks.

Mida teeksin, kui oleksin miljonär?

absoluutselt - reisiksin. ja veaksin lapsi kaasas. aina ja aina.
võimalusel elaks mingi perioodi koha peal. et paremini tunnetada. mõista.
reisid avardavad maailmapilti. muudavad suhtumisi. loovad tervikuid. aitavad jõuda iseendani.

ehk ostaksin purjeka. nüüd peale horvaatiaa reisi. siiani ma ei teadnudki, et see on nii minu.

abistaksin. kui õigeks peaksin. hiina vanasõnast lähtuvalt - ulata õng, mitte kala.

laste peale pole ka kunagi kahju kulutada - hobid, koolid jne....

oma kodu ehitaks ka. võimalusel saarele ja mere äärde. valgust täis ja avara. kus on ruumi hingata. aga pole üksi.
rahu, meelekindlus, stabiilsus, kindlus, turvalisus.
et lastel oleks alati teadmine - see on koht, mis ei kao ja kus nad on alati oodatud.

Kohad, kus olen/oleme elanud?

mustamäe, kiili, nõmme.

lõpetuseks püüan kohusetundliku inimesena ka reeglitest kinni pidada. kas viit kokku saan, pole kindel.
REEGLID ise:

Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.

saanan edasi Taavile, pritsessjansule, eyke-eykele

no näe, ei tulnudki. aga ikka parem, kui mitte mdagi.

Thursday, June 19, 2008

jussikese seitse sõpra

homme - hobulaiupäev
laupäev - elukaaslase (ja natuke ka minu) suvepäev + suve alguse päev (või täpsemalt öö)
pühapäev - püha päev
esmaspäev - võidupüha
tesispäev - jaanipäev
kolmapäev - suvegurmee ja kalvi mõisa päev
neljapäev - kaduneljapäev
reede - seitsmemagajapäev (by the way - kes liitub?, minust 1-i jääb väheks)
laupäev - tegevusetu päev
pühapäev - peetripäev (kes see veel on?)

Wednesday, June 18, 2008

ema on ka hea olla!

just. täna olen täiskohaga lapsevanem ja lähen oma esiklapse 9-nda klassi lõpetamisele.
ps: nägin teda täna hommikul esimest korda ülikonnas. ta ise kangesti tahtis, et ma üle vaataks. harjumatu, aga täitsa šikk.
ma ei ole ikka veel harjunud, et temast on noormees saanud. aina vaatan ja imestan. kas see on tõesti minu poeg? kusjuures, täitsa kena. ja hästi välja kukkunud.
aga jumal küll, millal ja kuidas ta juba nii suureks on kasvanud?

Tuesday, June 17, 2008

"minuga jäävad pildid, mis mind on muutnud"

kass said...
ma jõudsin juba puudust tundma hakata kusjuures. velkam bäk! ;)tuleb pikemalt muljetamist ka? mul on alati nii põnev lugeda, kus teised käinud ja mida teinud, sest ma ise tavaliselt kunagi ei käi ega tee...

soodomakomorra answers:
no ma ei hakka ju rääkima fantastilisest loodusest, delfiinidest, kes me jahi kõrval ujusid, imeilusast sinisest aga ka põhjatust merest, kus sai end jahutatud, vahemerelikust nautlevast elustiilist, olemise imelisest kergusest, erinevatest lõhnadest tulvil tiinest õhust, lõbusast/vaimukast/meeldivast reisiseltskonnast, ehedatest väikesadamatest ja kohalikest elanikest, punaste katuste merest ja meeldejäävast jalutuskäigust mööda mitmekilomeetrist dubrovniku linnamüüri, marmorist tänavakividest, kus võis liugu lasta, õlust ja elust ja veinist ja murelitest..........
see kõik on nagu üks suur muinasjutt, kaadrite viisi sähvatusi, millest sai kokku terviklik pilt.
pilt, mida kõrvaltvaataja loeb kui fotot. aga mina ju näen ja tean selle pildi sisse ja taha.
see kõik oli lihtsalt nii fantastiline, et mulle tundub, et tahan seda mälestust endas säilitada täpselt nii puhta ja sillerdavana nagu see mulle meelde jäi ja tunduks lihtsalt solkimisena püüda seda poole toobiga edasi anda. seda enam, kui juba ette tean, et ei suuda oma emotsiooni ja tunnet, mille horvaatiast kaasa võtsin, ealseski nii ehedalt ja ilusti kirja panna, kui ta lõpuks kokku sai.

koht, kus ei maksa kokku hoida!

tegelikult ka, ma ei saa aru inimestest, kes WC-s vett kokku hoiavad.

Monday, June 16, 2008

ja olengi tagasi!!!!!!

hüper-super-fantastiiiiiik!
üks meesterahvas meie reisiseltskonnast teatas ühel õhtul, et õhk on täis õnnehormoone.
ja pani kümnesse. ei, hoopis sajasse. või sootuks kosmosesse.

Friday, June 6, 2008

aga syda on mul Suuuuuuur!

no nii. ongi reede käes.
enne elukaaslase ärasõitu, möödunud reede öösel ta kaisus olles, avaldasin arvamust , et suure tõenäosusega möödub see nädal kui päev. ja panin kymnesse- just nii ta käest libiseski.
inka eksam tehtud, täna ohtul veel maksundus.
ja siis voilaaaa! õhtul asjad kokku ning homme kell 7.30 lennukile.
järgi (või järele????) neile!
järgmisel nädalal saab olema mu ainsaks, kuid see-eest raskeks ylesandeks - olla normaalne.
mul kipub olema sedaviisi, et kui ma ikka enam ei viitsi või ei taha, siis pean minema saama.
ja k o h e.
samas, ymbritsevad inimesed ei pruugi sellest alati yheselt aru saada. hakkavad selle taha kohe mingeid põhjusi pookima, mida yldjuhul yldse ei eksisteeri. või siis võtavad isiklikult.
kahjuks kyll.
kuigi nyydseks olen juba päris palju seda va sotsiaalset olemist/suhtlemist juurde õppinud ja harjutanud ka, on edusammud rasked tulema. õnneks siiski olemas. arvan ma muidugi ise.
mis aga ei takista mind alati yritamast, st. annan oma parima ka seekord. i`ll promise!

Thursday, June 5, 2008

filosoofia minutid

kas juhul, kui ise kõhkled, on tegu flirtimisega või mitte, kas siis on ikkagi flirt või?
ise teisendaks/samastaks seda justkui väikese printsi mõttearendusega- et kui ei vasta, aga punastad, et siis on nagu "jah".
on sama või? või on hoopiski õhtu? ja olen üle kuumenenud?
pagan, ma tõesti ei saa aru. kas olen veel piirides või juba sammuke väljaspool?
töökaaslaselt küsisin ka. et mis tema arvab. tema hakkas naerma.
kedagi teist ka enam pole.
aga nats nagu vaevab.
ei tea, miks.
siis vist on ikka jah?
pagan võtaks.
äkki ongi viga hoopis selles....et ma ei taha sellega leppida.....

Wednesday, June 4, 2008

suprise!!!!

ma tean t ä i e s t i kindlasti, et minust jäi eile õhtul kylmkappi maha meekook.
praegu koju jõudes ma seda sealt eest ei leidnud.
huvitav, minu teada pidin ju see nädal yksi kodus olema.

Miami Vice

olete märganud, et hollywood trügib täiega poliitikasse. ameerika presindendi kandidaadid on must mees ja valge naine. hundid söönud, lambad terved:)
elu nagu filmis.
lõpp alati ette teada - hea võidab kurja!
juhhuuuuuu.....

Tuesday, June 3, 2008

kuidas ma täna ilus olin. või vähemalt ise nii arvasin.

kui te vajate tähelepanu, siis ärge käige tööl väga korralikult/korrektselt riides ning siis ilmuge yhel heal päeval välja shikkides peenetriibuga mustades viigipykstes, silmatorkavalt kena hele pluus seljas ja kontsaga king jalas.
just täpselt nii ma täna tegingi. ning saavutasin loomulikult efekti, mida võis ju tegelikult ette arvata. aga töötas see siiski. isegi oma äärmiselt korraliku, kontrollitud ja tasakaaluka ylemuse silmist tabasin hetkeks loomaliku pilgu. ja ei hakka mitte salgamagi, et nautsin seda tunnet sel hetkel sajaga ning neelasin tolle sõnatu ent samas kõneka pilgu hetkega alla. lõnks - magus oli.
täpselt niisamuti nagu ei kao mu uni laupäeva hommikuti iseenesest, ei teki mul ka tavaliselt kunagi yhel tavalisel argipäeva hommikul tahtmist korralikuks kontoriinimeseks riietuda. seda siis muidugi yldjuhul. loomulikult tuleb ette ka erandeid , mil seeliku tuju ja isu võib täiesti ettearvamatult ja ootamatult peale tulla.
täna tulenes see siiski olukorrast tingituna. nimelt saadeti mind lõppkaitsmisele protokollima. täpselt nii ametlik look nagu tänase yrituse kirjutama reeglid ette nägid, alustasin oma päeva ja sabistasin alguses raudselt enam, kui need, kes seda tegema pidanuks, st. - lõpetajad. minu tagasihoidlik roll seisnes yksnes sellest, et pidin enne iga uue kaitsja etteastet andma komisjonile tutvusmiseks kaitsmisele tuleva töö, vastavale ankeedile kirja panema töö autori, teema, juhendaja ja retsensendi nime, yhtlasi yles märkima komisjoni poolt esitatud kysimused ja peale 15-minutist kaitsekõnet ette lugema retsensendi arvamuse ning esitatud kysimused. kuna syndmus oli selline pisut kodukootult pidulik aga samas ikkagi akadeemiline ja ametlik ning ysna mitmele ka kyllaltki olulise tähtsusega nende elus, siis kartsin seda kõike omalt poolt ära rikkuda. teades, kuidas ma ei armasta avalikku tähelepanu ega esinemisi. aga juba peale teist omapoolset etteastet hakkasin asjaga harjuma ja peale kolmandat suisa nautisin "mängu".
vaheajal komisjoni esinaine moosis, et võiksin näitlejaks hakata, mis doktori keeli tähendas, et ettelugemine pidavad mul väga kenasti välja tulema. vastasin, et eks ole ikka õhtuste unejuttudega harjutatud kah.
aga tublid olid nad kyll. lõpetajad siis. 15 tööd sai ära kuulatud, hindeks kõigile A-d ja B-d.
kella viieks oli sedakorda kaitsmine läbi. kõndisin siis veel paar korda oma edevuse rahuldamiseks mööda korruse pikka koridori edasi-tagasi ja sellega mu tänane ilusaksolemine läbi saigi.
kui mitte arvestada otsa veel yht väikest poetiiru, kus sattusin vastamisi muide meesterahvaga, keda juba mitu head aastat näinud polnud. sedakorda läks siis jällegi hästi. tavaliselt kipuvad sellised ootamatud kohtumised juhtuma just sellistele kordadele, kui padjanägu ees, juuksed pysti peas uksest välja tormates mõtled, et lippad ainult korraks poodi ja tagasi ning kõige hullem, mis sinuga seejuures juhtuda saaks oleks toosama yks õnnetu juhus tuhandest, kui satud nimelt siis mõnd tuttavad trehvama.

et siis, kogu ilusa loo conclusion oleks siis tegelikult see, et täna juhtus mu teele taas kord yks sellistest päevadest, kus midagi ei tundu võimatu , võitmatu ega yletamatuna.
õnneks tuleb selliseid imelisi päevi mu elus ka veel vahel ette.

Monday, June 2, 2008

esmaspäev, 02.06.2008

x

lipp kõrgel uude nädalasse!

panen hambad risti ja hakkan õhtuseks kirjalikuks inka eksamiks õppima.
eile sai viis tundi triigitud, viis pesumasinatäit pesu pestud, süüa tehtud, kesmise järeltulijaga tänaseks vene keele eksamiks dialooge harjutatud ja tubadesse kord löödud.
kõik on kontrolli alla. ainult krooniline unepuudus vaevab.