Sunday, August 31, 2008

just Me and Myself.

sõitsin eile üksinda mere äärde, sinna kus ma/me lapsepõlvest alates käinud/suvitanud oleme. üksi, see tähendab, et seal oli ka teisi inimesi. aga mina ei pidanud peale iseenda kellegi teise peale mõtlema ega kellegi teise soovidega arvestama.

just Me.

ma ei tea, kas keegi kujutab ette, mida tähendab, kui asjade pakkimine kujutab endast ühte tekki, patja ja lina, paari pükse, pusa, villaseid sokke ja jopet, shampooni ja nustikut. ja selle kõige kokkupanemiseks ja autosse viimiseks kulub kõige enam viis minutit. kui poes sisseoste tehes võid mõelda ainult iseenda soovidele. kui saad süüa teha just seda ja täpselt nii palju, mida ja kui palju iseenese hing parasjagu ihaldab. kui saad istuda ühe koha peal täpselt nii kaua, kui viitsimist ja juttu jagub. kui pead teadma ainult seda, kus su enda asjad asuvad. võid sõita rattaga täpselt nii kaua, palju ja sellise tempoga, kui ise jaksad. või sauna minna kasvõi kell 12 öösel. ja magama siis, kui ise ära väsid.

ja mis põhiline, kui keegi sind iga natukese aja tagant "emaks....." ei hüüa.

ma ei tea, kas keegi kujutab ette, kui tohutult palju vähem ainult iseendale elamine aega ja närve säästab. ja kui tohutult lihtne see on.

mina tean seda. kohe väga hästi. ja vahel on see ülemõistuse mõnus. nagu kõik asjad, mida harva saab.

aga ma tean ka seda, et ainult vahel on see hea. päriseks ma seda kohe kindlasti ei tahaks.
hea on valida üksindust. nagu ülle kaljuste Eesti Naisele rääkis.
on tõesti luksus üksindust valida. siis, kui seda tahad. mitte siis, kui üksi jäätakse.

Friday, August 29, 2008

alles sai alata, kui juba ongi läbi.

pagan, nii kiire on. ammu pole olnud.
sada asja korraga meeles pidada. ajab pea nii pulki täis, et iseeenda kodune aadress ei tulnud meelde, kui paar päeva tagasi telefoni teel meile koju küttepuid tellisin.
endalegi tegi nalja, meesterahvas teisel poor toru otsas naeris lausa kõva häälega, ise muudkui korrutas "ei mäleta, kus te elate?, ei mäleta kus te elate?"
vat nii siis.
pisut sooda, aga vahelduseks päris mõnus. sedasi täistuuridel õhtusse kihutada.

Sunday, August 24, 2008

face off

sain täna hommikul mesilase käest nõelata.
pool kaheksa hommikul esimest korda. une pealt. peaaegu, et otse veeni. valus oli.
viis minutit hiljem teist korda. sama mesilase käest. kõhtu. siis polnud enam lihtsalt valus, vaid juba hullult valus.
mina ei tea, mis ta minu teki all tegi.
sooritas enesetappu?

Friday, August 22, 2008

figaro siin, figaro seal...

ma arvan, et kiire võib teinekord päästa.
tuua lahenduse sinu eest.

Thursday, August 21, 2008

hundist räägid....

meil oli elukaaslasega tüli.
mitte selline kerge nagin ega irin, vaid ikka tõeline lahing.

minu jaoks on kahte sorti tülisid.
ühed on nn. "tavalised", mis on ja ei ole ka. need on ka suhteliselt mõttetud, sellised õiendamised, kus käib üks lõputu tänitamine ja närvide söömine, aga mingit tulemust ikka pole.
sellised tülid võiks minu arvates tõesti kõigi huvides tegelikult üldse ära jääda.
arvan ma tänaseks päevaks.

no ja siis on tülid, mis käivad tulise jutina seest ja hingest läbi. tülid, pärast mida oled kohe nii tühi ja läbi ja nii-nii-nii kohutavalt väsinud.
aga olemine on palju puhtam.

elukaaslane arvab, et ühes õiges suhtes tülisid ei olegi. mina nii ei arva. hoopis hirmsam tundub mulle tuha alla hõõguma jääv ja aina kuhjuv saast. mis väljaütlemata jätmise korral muutub meeldejätmisteks, vihaks, kibestumuseks, põlguseks.

vahel peab. olgu siis juba leek. mis on tuline ja terav. põletav.
või paduvihm. mis peseb kogu mustuse.
igal juhul on see omamoodi vabastav. mis puhastab maha- ja allasurutust pingetest.muredest. vaevast. saastast, mis hinge närib.
mind küll vähemalt.

peale sellist tüli ei taha ma algul midagi teha. ei jaksagi. kui saaks, siis oleks nähtamatu.
laman voodi peal, tekk üle pea tõmmatud. tahan üksi olla.
end koguda. kokku korjata.
peamine minu jaoks sellistel hetkedel on mitte laskuda enesehaletsusse. siis on kõik läinud.

üks hetk saab küll. siis pean tegutseda saama.
eile näiteks niitsin muru, rohisin lillepeenrad, koristasin maja, tegin kaminasse tuld.
huvitaval kombel aitavad seesugused "kordategemised" justkui uut ja puhtamat õhku olukorrale veelgi juurde tuua.

isu kaob ka sootuks. olenevalt tüli puudutusest. käesoleva tüli puhul pole see näiteks siiani taastnud. lihtsalt ei lähe alla.
see on tülide juures vist ka ainuke hea omadus. et kui ei söö, hakkab ainuüksi sellestki kergem. ka paast aitab puhastumisele ja paranemisele justkui kaasa.


praegu on lihtsalt kurb olla. ma ei tea, mis sellest kõigest saab.

ma ei tea, kas sellised tülid on õiged või valed.
millal peab rääkima ja mis hetkest vait jääma? või tuleb ikkagi lõpuni minna?
kas kõigest võib ja peab saama teisele rääkida? kui on mure. probleem.
kas ma annan nõu või määrin oma arvamust pähe? kas ma ise olen adekvaatne seda eristama või pannakse diagnoos partneri poolt sellest lähtuvalt, kas ta on valmis seda kuulma või mitte?

uhh, sada miljonit küsimust keerlevad peas ja otsivad vastust. ja õiget inimest, kelle arvamus loeb ja korda läheb.


ainuke, mis mind rahustab, mida mina tean on see, et mina ei tahtnud kindlasti südames halba.
minu südametunnistus on ses osas puhas ja sellevõrra on ka olukorda ja tagajärgi enda jaoks lihtsam üle elada ja taluda.


täna õhtul sõidan Pärnusse. kuulan terve tee sinna ja tagasi oma hetke konkurentsitut lemmikut Kerlit ja tema"walking on air".
ööbin SPAs. kohale jõuan, ootab mind klaasikaline massaaz.
õhtul on plaan töökaaslastega tantsima minna.

homme on jälle päev.


mina ei saa praegu midagi enamat teha.

Tuesday, August 19, 2008

oma nahk ja omad vitsad



peale enda lahutust ma ei talu enam grammigi, kuidas paarid omavahel nääklevad.
õiendavad.
torkavad.
salvavad.
hõõruvad.
närivad.
kuidas nad on kärsitud. kannatamatud. ükskõiksed. üleolevad. pahatahtlikud.
kuidas nad teineteisele haiget teevad. ja haiget saavad.
igal pool. ikka ja aina.
poesabas. sünnipäevadel. koosviibimistel. üritustel.

vahel tahaks karjuda - lõpetage ära!!!
hoidke seda, mis teil on!

ja kui ei ole, siis mina ei pea seda pealt vaatama.

Monday, August 18, 2008

isegi ootamisest võib saada Ootamine

.... suisa nauding ....
siis, kui ööd on soojad.

Wednesday, August 13, 2008

kas armastada on õnn või õnnetus?

Anna-Maria Penu ütleb oma ootamatult populaarseks saanud raamatus, et armastus pole muud kui mootor.
aga mulle tundub, et armastusest võib saada ka pidur.
siis, kui garantiiaeg otsa saab.
ja mootor kuluma hakkab.
või pole see siis enam armastus?

Friday, August 8, 2008

null kaheksa. null kaheksa. null kaheksa.

miks ühed inimesed võtavad enale õiguse teis(t)e hommikuid, päevi, kuid, aastaid, elu ära rikkuda?
ja teised lasevad sel sündida?

uni on öösel magusam. ja autoga teen vahel pikemaid ringe kui vaja oleks.
siis kui sajab.

Thursday, August 7, 2008

hommikukohvi

mulle mõjub küll nagu narkootikum. või mis, nagu ma teaks. ei tea ju tegelikult. aga arvan, et just täpselt nii see võiks mõjuda.
kõik muutub peale esimesi lonkse kohe ilusamaks. selgemaks. ja palju lihtsamaks.

Wednesday, August 6, 2008

tunne ennast nagu kodus.

üle vääääääga pika-pika aja olin eile õhtul koos kõigi kolme poisiga kodus.
palju juttu. palju emotsioone. palju nalja. palju süüa. palju elu.
vähe ruumi.
elukaaslane oli ka. tema pärast olen ses osas alati mures. teda on õnnistatud varasemas elus tytardega. seetõttu kipun arvama, et ta pole sellise italianoga päris harjunud.
ning olenemata sellest, et ega ta ütle ja välja näita midagi, olen mina siiski iga hetk kõrgedatud valmisolekus.
puhverdama. jahutama. lepitama.lahutama. hoogu maha tõmbama.
aga ennast mind see melu ei sega. pigem vastupidi. mul on hea. tuttav ja turvaline tunne.
kodul on elu sees.

Tuesday, August 5, 2008

Ex Life

eks ole,
kohtusin eile koduuksel oma eksabikaasaga. ta tõi lapsed. ja asjad.
vaatas mulle otsa ja ütles - sa näed kurb välja.
uskumatu. mitte keegi teine ei märka. ja tema loeb mind nagu enda viit sõrme.
või piiblit, mis 15 aastat ta öökapil seisnud.
niisamuti. peast.
lk 574.