Monday, February 28, 2011

Nii laia voodit pole olemas, mis meile kahele kitsaks ei jääks

See on tänaseks päevaks nüüd ilmselge, et Itu mu neljast lapsest kõige rohkem minu küljes kinni on.
Vahel öösiti muutub ta lähedusvajadus ja armastus minu vastu koguni nii suureks, et ta paneb pea minu pea peale ja magab sedaviisi. Täna näiteks.

Siis on mul kohe nii armas, et ma ei raatsi õieti hingatagi.
Küll on kahju, et ma seda kõrvalt ei näe. Kuidamoodi siis täpselt.

Saturday, February 26, 2011

Kui ei saa muuta olukorda, tuleb muuta suhtumist

Pikalt kestnud talv ja kangutav külm tuleb enda jaoks kuidagi ilusamaks...lõhkuda.

No näiteks nii, et selliseses olukorras, kus vesi köögikraanis juba nädalajagu kinni on külmunud, tuleb nõusid pesta vannitoa kraanikausis.
Just selle kinnikülmunud vee ja Iti imepärase toimekusega vannitoa ja köögi vahet, oleme kaotanud juba üksjagu nõusid. Paar klaasi, ühe kausi ja mõned taldrikud.

Nii tore, nii tore, nii tore.
Voodipesu, ajakirjad ja taramtaraaaa.... nõud..... ongi mu nõrkus. Nüüd on põhjust uusi osta.
Ükshaaval. Erinevaid. Ilusaid.
Nii tore. Nii tore. Nii tore.
Bold
Külm teeb suurpuhastust.
Ja killud toovad õnne. Seda enam, kui need kivipõrandal nii ilusti tuhandeks tükiks laiali pudenevad.
Oo, ütleb Iti ja laiutab käsi.

Friday, February 25, 2011

Punased sukkpüksid ja argipäev tagasi.

Täna hommikul, kell 6.30, kui Ituga ärkasime ja avastasin, et meie maja viimnegi veeallikas on kinni külmunud, hakkasin mina ka viimaks nutma.
Üllatuseks jäi Iti mu rütmislise luksumise peale hoopis uuesti kaisus magama.

Peaks tihemini nutma.
Aga vesi sai tagasi.

Kus nüüd enam sobib nutta. Tuleb hoopis uus tort ja pidu püsti panna. Ei peagi kolima.

Thursday, February 24, 2011

Vabariik elab seljas!


Võtame mönuga, seda tänast päeva ja Eesti asja:)

Wednesday, February 23, 2011

Räimede streik.

Vabariigi aastapäeva eel on räimed otsustanud end jää alla kaanetada!

Ja minul oli plaanis nad just lauale ritta laduda, eluvõõras nagu ma olen!
Räimede streik lõi mu plaanid uppi!

Monday, February 21, 2011

Keskerakonna Mutant!

Ma vahel mõtlen, kes on selliste poiste vanemad?
Milline on nende lastetuba? Kodu?
Kas neil on õdesid-vendi?
Kes on nende sõbrad? Abikaasa?

On see iseloom või puudujääk?
Prrrrr, hirmuäratav.

Friday, February 18, 2011

Ja kõigele vaatamata näen ma kevadet!

No kuidas sa püüad seda päeva, kui see uksest välja astudes sulle kohe ninna kargab.
Samas, kui juba tunnikese välja veab, siis tuleb kohe teine elu sisse küll!

Teine võimalus oleks muidugi aknast vaadata, aga seda ei kannata ma hoopiski mitte, sest päike on nii halastamatu ja paistab aknad nii kohutavalt mustaks! Kogu ilu jääb neisse plekkidesse pidama! Kohe vastik vaadata!
Teha ka praegu midagi ei saa.

Seega, õue! Külm on küll, aga see uus valgus ja lõhn lihtsalt raputavad mu tolmunud keha ja hinge!
Kohe kisub sinna külma kätte, aga Iti, pagan, paneb pidurit ja läks eile häälest ära.

Thursday, February 17, 2011

Aega veel on

Ma pean laupäeval umbes kella kolmest alates kohutavalt hea välja nägema, aga söön ikka keset ööd shokolaadikomme ja kotleti ja ketšupiga võileibu.
Homme on ka päev!

Viimasel hetkel, nagu alati!

Jäälahing

Vesi jääs. Tahtmine jääs. Mõtted jääs. Inimesed jääs.
Totaalne kinnikülmumine.
Talvesõda!

Õues tundub soojem kui toas:)

Tuesday, February 15, 2011

Isekuse eri

Ma ju tean, et üks hullemaid asju on see, kui vanemad hakkavad iseendi teostamata unistusi lastele peale suruma.

Ja nüüd ma täpselt seda teha plaaningi. sest ma nii väga tahaksin, et Iti mõtleks ämmaemanda elukutse peale.
Maailma ilusaim amet.

Miks ma küll ise noorema nii kuradima ebakindel ja arg olin?
See oleks olnud minu töö.

Friday, February 11, 2011

Meister & Mari - Unemati


Harva, kui mulle midagi nii väga meeldib.

Thursday, February 10, 2011

Delete. Delete. Delete.

Täna õhtul umbes kell 20.20 oli kindlasti minu elu üks selliseid kohti, mille tahaksin välja lõigata. Nagu ajalehe krabinal kokku kärtsutada ja ahju visata. Põlegu see seal siis kiiresti ja heleda leegiga pulbriks. Vuuuuuuuuuuhhhhh.............

Autoga koju sõites oli mul aega järele mõelda, kes oleks see inimene, kellele saaksin ja julgeksin sellest rääkida. Ma ju tahaksin rääkida? Jah, ma arvan, et see oleks mulle hea.
Endalegi üllatuseks jõudsin välja B juurde.
B nagu poeg, see keskmine.

Vahel on mul tast kahju. Oma empaatiaga on ta liialt palju minu hädaldamist ja saamatust pidanud taluma.

Arusaamatu inimolevus

No sõidab nii et vähe pole.

Monday, February 7, 2011

Selle lõhna tunneb alati ilmeksimatult ära

Isegi öösel kisub akent lahti tegema.
Te ju aimate, mida see tähendab:)

Saturday, February 5, 2011

Film, mis paneb mehed nutma!

Vähemalt kahel mehel saalis olid pisarad silmis - minu elukaaslasel ja Raul Rebasel.
See fakt räägib juba iseenda eest, rohkem sõnu pole vist vajagi!

Naisterahvana lisaksin, et kui peale "Söö, palveta, armasta" linastumist kirjutati (arvati), et see linateos võib kaasa tuua lahutuste arvu kasvu, siis mina ütleks, et pigem see tänane võiks paljudele abieludele hukatuslikuks saada.

Kuninga kõnet lihtsalt peab nägema, teisiti pole võimalik.
Võib olla oli tal isegi õigus, kui ta õue jõudes ütles, et see oli viimase kümne aasta parim.

Friday, February 4, 2011

Kuidas me vanaks saame

Tuleb välja, et vanaks saaavad meid teha ainult lapsed.
Minu elukaaslane sai näiteks eile päeval vanaks.
Vanaisaks.

Õnneks ei tähenda vanaks saamine veel vanaks jäämist.
Vanaks jääme ikka ise.

Palju õnne minu poolt vanaisale ja noorele tädile ja värsketele lapsevanematele.
Uuele ilmakodanikule samuti!

Kuidas nad seda täpselt jagavad, otsutagu omavahel juba ise!

Thursday, February 3, 2011

Kinoõhtu/ Printsess

Kui ma jagaks filmid iseenda jaoks nelja kategooriasse :
1. täielik katastroof:
2. võis vaadata, aga poleks ka milletki ilma jäänud, kui poleks vaadanud;
3. mul on hea meel, et filmi nägin ja
4. kindlasti peaks vaatama,
siis Printsessi lahterdaks ma kuskile sinna kolmanda ja neljanda vahepeale.

Kui minu arvamust küsida, siis rääkis see film minu jaoks armastusest.
Armastuse tähtsusest vanema ja lapse vahel. Armastusest inimeste vastu.
Kuidas armastus ja hoolimine toimivad teatud juhtudel hoopis tõhusamalt kui igasugune ravi.
Kuidas armastus ja inimlikkus suudavad tilk tilga järel uuristada ja õõnestada isegi võimu ja teisi sandistavat isekust ja egoismi.

See film oli kummaline kombinatsioon raske- ja rõõmsameelsusest.
Kinosaalist väljudes jäi minus kõlama igal juhul positiivne noot.