Sunday, May 29, 2016

Armastusega, ehk Pühapäev Kadriorus

Kui ma nüüd armastust millegagi segamini ei aja, siis ütleks, et armastan Meest.
ainult.
sõnades tundub seda imelikul kombel palju vähem, kui minu sees.

Friday, May 27, 2016

Untitled

Kenderi protsessil on prokuratuur kindel, et väljamõeldud laps või mitte, aga tekst võib ajendada tulevasi kuritegusid.
kui selle nurga alt läheneda, siis peaks ju kriminullid ka ära keelama. või saan ma midagi valesti aru?

mitte, et ma endiselt täpselt aru saaks, miks peaks selliseid eemaletõukavaid tekste kirjutama. kas selleks, et niigi eemalolijaid veel kaugemale eemale tõugata?

sest seda meelt olen küll, et sama efekt toimib ka vastupidiselt. kes niigi lähedal, tulevad ehk veelgi lähemale.

et siis. kui nii võtta, siis peaks teose ära keelama. sest oluliselt rohkem halba saab lähenemisest, kui kaugenemisest. kui kasvõi ükski inimene? sellest läheneb on see ju kordades hullem, kui 10 kaugenevad. või...
kui ma nüüd suutsin end arusaadavaks teha.

Thursday, May 26, 2016

Ema



Ema ütleb, et Beebil on ju natuke laiali kõrvad. ma olen Beebi sünnist saati rääkinud, et ta on pisike Elves. kõrvad õige pisut laiali ja suuuutsukene teravate otstega. vähemalt üks neist.
ema ütleb, et Beebil on peenikesed jalad, jumal tänatud, mida tean, mida tähendab paksude jalgadega elada. ma ei hakkaks siin kohal midagi muud kommenteerima, kui et peenikesed jalad pole ühel naisterahval kunagi liiast. ja tundub tõesti, et Beebil tulevad ta isa peenikesed pulgad.
ema ütleb, et Beebi pole üldse sinu moodi. tal on täitsa teine pilk ja vaade. ma pole küll Meest kunagi väga täpselt uurinud, aga ma ei näe selles pilgus midagi tuttavat. mida ma siis räägin. et mul on kodus kolm last, kes kõik oma isa nägu ja tegu. täitsa naljakas. Pääsu-Beebil on ehk minu nina ots ja äkki ka suu joon. aga muidu tuletab ta mulle väga Mehe poega meelde.
ema ütleb, et Beebi on poisi nägu. ma olen Mehele ka ühtelugu sama rääkinud.
ema ütleb, et millised nööbid. ma ise kutsun beebit ka päris sageli sama nimega.
ema ütleb Beebile, et ta ema ja isa läksid ikka päris hulluks, kui Beebi muretsesid. aga sina pole selles süüdi. heh, esimene pool sellest on vaieldav. aga teisega peab kahtlemata nõustuma.

igal juhul on ema Pääsu-Beebiga rahu teinud. ma ju näen ja kuulen seda, kui ta Pääsu-Beebiga suhtleb. aga eks Pääsu-Beebi on armas ka.

Wednesday, May 25, 2016

Mul on siiski viis last.

Mu blogi on Sel. Mehel alati risti ja põiki jalus olnud. mitte, et teda kunagi huvitanud oleks, mida ja kuidas mina arvan ja tunnen. See. Mees on jälginud mängu vaid enda seisukohast. Selle. Mehe ainuke hirm, mida nad ka korduvalt siin ja seal välja toovad. selle saab kokku võtta kolme sõnaga:  Eesti on väike...

jah, ühel hetkel enne lahutust sain teda, et ta on üle ja läbi käinud kõik mu erinevad kontod, telefoni, märkmikud. Kopeerinud, kustutanud, välja rebinud. tagantjärgi avastasin ka blogupostitusi, mille ta kustutanud oli. ühel hilisel suveõhtul oli ta üritanud diliitada ka täielikult mu blogi, kuid õnneks jäi ta seda tehes mingi parooli taha kinni. see oli ka ainuke kord ja koht, mis tal tegemata ja saamata jäi.

usun, et näeksin ka ise Ses Mehes ja loos seepi. kui temaga elanud poleks. täna aga. ei suuda ma endale kuidagi andestada, et kunagi ta konksu otsa jäin. täna suhtun temasse ja kõigesse seepärast hoopis suurema ettevaatusega.

just sellepärast. teeb mind eilses kirjas eriti valvsaks ka lause, et vastasel juhul esitab hr See. Mees Suveplika õiguste kaitseks nii pöördumise kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti poole kui ka kohtusse nii blogi kui Suveplika hooldusõigusega seotud küsimustes.

andes mulle selle ärahoidmiseks halvustavate blogipostituste kustutamiseks kõigest mõned päevad. praegu eluetapis, kus mul aega napib, jääb mul neist loetud päevadest ilmselgelt väheks, et asja üle rahulikult järele mõelda või kellegagi asja veidi põhajlikumalt arutada. seepärast oli kindlasti mõistlik need postitused maha võtta.

sest See. Mees teeb kõik, et kätte maksta. kõik, kes on kaotanud tema vastu imetluse. või kes kasvõi näpuotsga võiksid kahjustada tema head mainet. tuleb vahendeid valimata maha suruda. ning pildilt igaveseks kõrvaldada.

kuna mul aga on õnneks lubatud veel kirjutada sellest, mis on hea. mõtlesin eile rahulikult järgi, et Suveplika peale mõeldes siiski jätkan temast kirjutamist. usun, et kui tal kunagi peaks soovi olema, siis on tal ühel päeval ehk põnev enda kohta siit lugeda.

kuna Mees on taas kord esmaspäevast kuni homse õhtuni ära, siis täna olime nii tublid, et viisime Suveplika koos Pääsu-Beebiga hommikul ise lasteaeda. esmaspäeval jäi ta allergia tõttu koju. eile viis  Troonipärija. täna siis läksime kolmekesi. ning homme jätan Suveplika jälle koju, sest lähme Pääsu-Beebiga esimest korda võimlema ning Suveplika soovib meiega kaasa tulla.
enne minekut andsin Pääsu-Beebi täna esimest korda ka Suveplikale hoida. kõik sujus üle ootuste kenasti. tundub, et hakkan tasapisi on uue eluga paika loksuma.

mis ei tähenda, et naiivselt usuksin, et See. Mees mu sel juhul rahule jätaks. ei jäta. küll ta juba leiab taas kord midagi uut, mis mu postistustes üle igasugu piiri läheb.

sest See. Mees on juba aastaid tagasi võtnud endale eesmärgiks mu blogi hävitada.

Tuesday, May 24, 2016

Suveplika saab läbi

sain täna Suveplika isa advokaadilt seoses oma blogpostitustega meili, kus muuhulgas on öeldud, et asjaolu, et ema Suveplikast suuremat ei pea ning laps elab ema asemel sisuliselt vanaemaga, on Suvepilka isale teada. Meilis palutakse kustutada Suveplikat halvustavad postitused. mida ma siinkohal ka teen.
mina pole enam milleski kindel, muidu ehk võtavadki mult Suveplika ka veel ära. ma ei hakka riskima.

sest kõige lõpus on öeldud, et olukorras, kus ema tegeleb lapse alalise hooldamise asemele lapse kahjustamisega, on Suveplika isa lapse huvides teda ise valmis kasvatama.
sest ilmselgelt isa, kes ise nõudis peale lahutust lapse emaga suhtlust üksnes ja üksnes oma advokadi vahendusel. ilmselgelt, ju see isa. ja See. Mees, kes enam kui pooleteise aasta jooksul peale lahutust on soovinud oma last näha koguni seitsmel korral, kokku vähem, kui kahe ööpäeva jagu tunde.
siis see isa. ja See. Mees peab oma lapsest. armastab teda. ning on õige inimene last kasvatama.
nojah.

Minu advokaat soovitas, selles olukorras lapsest mitte blogis rääkida.

mis tähendab, et üks laps mu blogist kaob. vähemalt tema täisealiseks saamiseni.
Kulla Suvelika, anna andeks, see on sinu isa soov.

p.s Suveplika isa nimetan edaspidi vajadusel See. Mees.

Magusad pisarad


Ema tegi eile rabarberi pisarakooki. see kukkus  tal nii maitsev ja kaubandusliku välimusega välja, et võinuks vabalt kokk Nadjaga võistelda ning mis iganes kohvikutes auga teiste omasuguste kõrval ahvatleda.

õhtuks kook tõesti nuttis. kaunis. ma polnud varem sellist asja näinud.

Monday, May 23, 2016

jaaniussid ja kõik see muu kraam

ma ei tea, mis mul viga on, aga mulle kohe mitte raasugi ei meeldi valged ööd. justkui vesi käiks vastuvoolu. vähemalt üht inimest peale enda tean veel, kes nendega hädas on. Tudeng, kes mulle mõned aastad tagasi sama muret kurtis.

tean, et tulevikus elada on väga vale. aga selles küsimuses ootan juba kangesti augustikuu soojasid ja tummiseid öid.

Friday, May 20, 2016

Ehtekunstnik?

Kui kellelgi oleks soovitada ehtekunstnikku, oleksin väga tänulik.

sõrmused. iseenesest on teada, millised peaksid olema, aga sooviksin siiski inimest, kellega korra personaalselt kokku saada ja silma vaadata.

Thursday, May 19, 2016

Rääkides lihtsusest. ehk kas lihtsad asjad tihti kõige keerulisemad pole.

...Ometi tegid Lapse jalad Emale tuska. ta ei olnud arvestanud, et edevus võib olla sama tugev kui armastus. ja Ema ei tunnistanud kunagi, et tunneb oma laste vastu midagi muud kui armastust. ta ei saanud endale öelda, et häbeneb Lapse jalgu, Lapse kohmakat kõndi toapõrandal, Lapse liiga äkilisi liigutusi, käsi, mis olid liiga pikad, keha, mis oli liiga kõhn, nägu, mis oli liiga kahvatu. ta ei saanud endale öelda, et ta häbeneb Last. niisugune ütlemine oleks absurdne. täiesti mõeldamatu. absoluutselt võimatu. aga ometi ei saanud Ema jätta vahtimata Lapse jalgu iga kord, kui Laps midagi saamatult tegi, näiteks pillas külmkapi juures lõunalaua juurde minnes piimakannu põrandale. või ajas õunakausi ümber. või komistas tänaval. või astus Emale jala peale. siis tuli Emale, ilma et ta seda oleks tahtnud, silmade ette pilt iseendast sünnitusvoodis, reied laiali ja Lapse hiigeljalad temast välja ripendamas. ja tegelikult oli nii, et häbi pärast, mida Ema iga kord tundis, kui ta Last vaatas, suudles ta teda, suudles ta teda, suudles ta teda. ta tahtis, et häbi kaoks. ta ei mõistnud seda. Ema armastab ju omi lapsi...

/Piiblist/

jah, targutada võib. aga sel puudub tegelikult igasugune mõte. või mis. ei puudu. kui on soov midagi veel hullemaks ajada, siis see muidugi töötab. suurepäraselt.

Tuesday, May 17, 2016

Väljasõit

Miks need Statoili saiakeste paberkotid peavad nii tohutu kõvasti krabisema. laps ju magab.

arvatavasti sünnin järgmises elus näiteks Bangaldeshis. karistuseks oma üüratute probleemide eest.

Monday, May 16, 2016

Noorelt või vanalt? õigesti või valesti? kas seda on üldse olemas?


lapsevanemad? ehk kuidas me Ritsiku eeskujul ja õpetusel kiirkorras linna jõudes endast selfisid püüdsime teha. ilmselgelt ebaõnnestusime. aga tore oli ikkagi.
Usun, et ema ma küsib minult keskmiselt üle päeva või kahe, et no, kas nüüd hakkad juba aru saama, et see laps oli liiast?
Eeeei, vastan mina. ega julge talle lisada, et vastupidi. iga päevaga tunnen aina enam, et mulle nii väga meeldib, et Pääsu-Beebi olemas on.

ma ei julge talle vist enamat öelda põhjusel, sest ei saa kindel olla, kuidas meie elu Mehega edasi läheb. tean, mida ta kardab. eks tal ole põhjustki. usun, et see on see sama, mida paljud inimesed me ümber meid vaadates oma peades mõtlevad.
kas me jääme kokku? kas me peame vastu? kas mina pean vastu? kas Mees peab vastu? kas me tegime õigesti, kui pea eest vette hüppasime ja nii kiirelt lapse muretsesime?
üldjuhul, elu me ümber seda ju ei kinnita.
vastuvaidlematult olen nõus. et meie suhe Mehega. kooselu. ning argipäev läksid tõesti suure raginaga lahti. nurkade lihvime alles nüüd täie hooga käib. kuid vaatamata suurematele ja väiksematele plahvatustele pole mul õnneks tänaseni tekkinud tõsist hirmu, et see võiks ohustada meie tulevikku.

mis lapse saamisesse puutub. siis ses osas valitseb minus teatav segadus ning vastuolu. ma ei saa täpselt aru. mis lapse saamisesse ja vanusesse puutub. ühest küljest on praegu midagi väga õigesti. teisest küljest justkui väga valesti. üks päev rääkisin sellest isegi Mehega.
loodus on oma tegemistes kindlasti ratsionaalne ja praktiline. on justkui õige, et laps(ed) peaks justkui sündima noorelt. siis on emal/isal rohkem jõudu. energiat. pealehakkamist. tervist. ning kordades suurem tõenäosus lapsed ka suureks kasvatada.
samas mulle tundub, et praeguses vanuses jagub mul lapse jaoks jällegi kordades enam suurt armastust ning kannatlikkust. imetlust. tahtmist. jah, mul pole tõesti enam sellist jõudu. väsin kiiremini. olen aeglasem. jaksan vähem. aga mul on nüüd mingi hoopis teistsugune oskus last näha ja tunnetada. kuidagi palju targem, kogenum, rahulikum, küpsem ja sügavuti minev hea tummine tunne. ning vaatama sellele, et mul pole enam seda jõudu. ega tegelikult ka tahtmist. tormata. rabeleda. tõestada. lapsega mäetippe vallutada. on mul tunne, et suudan praegu Pääsu-Beebil midagi palju olulisemat ellu kaasa anda, kui omal ajal esimestele lastele.

vahel mõtlen, et äkki ajan midagi segamini ja tunnen nii hoopiski tänu Mehele? kes mulle nii palju toeks ja kõrval on? või on asi minus endas? kes ma tänu oma sigrimigri elule nüüd palju paremini tean, mida ühelt suhtelt ootan ja vajan? oskan ehk seeläbi oluliselt paremini hinnata, väärtustada, näha asju ja külgi, mille olulisust enne ei märganud või teadvustanud? oskan eraldada olulist ebaolulisest? naudin oma igavat pereelu ega aja taga seda oma elu, millest nii palju räägitakse ning kirjutatakse. mis tänapäevases maailmas ja suhtumises vaat et kohustuslikuks on saanud. ilma teatava elustandardita oleksid justkui ebatäisulik. läbikukkunud ning edutu.

ma ei tea.

üks mõte mind siiski pisut piitsutab ja piinab. peeglisse vaadates mõtlen sageli, kas Pääsu-Beebi siis, kui suuremaks saab. ning meie Mehega teistest lapsevanematest kuni paarkümmend aastat vanemad oleme. kas Pääsu-Preili meid siis samuti mõistab? meie vanuse meile andestab? või hakkab ta meid häbenema?
sellised hirmud tõesti on. aga ülemäära ma sellele täna ka ei mõtle. milleks. mida see nüüd enam muudaks.

vastuse kõigele annab ainult aeg.

Sunday, May 15, 2016

Elu löök




Sel ajal, kui meie siin väikestviisi tiksume, kääritab Troonipärija oma elu.

Friday, May 13, 2016

Kaks täiskasvanut ja Beebi


Pääsu-Beebi Esimene Suur Merereis

Meie Pisike Satelliit ehk heal lapsel mitu nime. Pääsu-Beebil on neid vist tõesti sada. või üks rohkemgi.

Ilmselgelt Hiiumaal me põrusime. st mina põrusin.
mõte oli ilus, aga kui kohale jõudsime, siis oli maja nii külm, et ema istus toas talvejopes. kütta ei tohtinud, sest tuul oli miskit pidi valesti. ma ei tea, kuidas pidi siis, aga täpsemalt pärima ka ei hakanud. mina - külaline. lisaks pole majas sooja vett.
viludas oli jahe tuul. päike küll oli, aga Pääsu-Beebi on veel nii palju beebi, et päikse käes süles olemisest ei oska ta veel kuidagi pidada. lõpuks jahtus päike ka maha.
muuhulhas, kahekuusele ei mõju teab mis hästi ka autosse-välja-uus koht-autosse-välja-uus koht-autosse-välja-uus koht reis. ning tuleb tunnistada, et ega ma isegi täiskasvanuna ses suhtes raasugi parem pole.
vajan omi kindlaid turvalisi kohti. seda enam beebiga.

mis tähendab, põrusin. läksin totaalselt liimist lahti. samas olen ka juba nii palju....eee, elanud, et ei leia vajadust enam kellelgi midagi tõestama hakata.
õnneks oli Mees väga mõistlik.

täna hommikul saabusime esimese valge laevaga tagasi turvalisse Suvekuningriiki.
nii paganama hea ja rahulik. linnud laulavad ja ilm on soojaks läinud. mitte, et linnud Hiius laulnud poleks. millised ja kuidas veel. aga ikkagi. nii hea.

Thursday, May 12, 2016

SuveSõbranna. ehk rollide ja soovahetus.


Mees valmistas meile hommikul pliidi ääres minu pruunis pikas suveseelikus kohvi. tuleb tunnistada, et häbematult hästi sobis talle.

mina jalutasin tema jopes ja plätudega kempsu. Pääsu-Beebi jäi ikka beebiks.

Suveplika on turvaliselt vanaemaga. juhuks, kui tema isa peab vajalikuks siit taas kord valikuliselt sõnu ja lauseid kohtule esitada.

Elagu Elu!

Wednesday, May 11, 2016

Tripile





Mees mässab boileriga. mina laisklen. Pääsu-Beebi tudub. kägu kukub. kõrvad laulavad. silm puhkab.
vaikne. ei ühtegi hingelist. peale meie.
Suvekuningriigis.

Tallinn - Suvekuningriik - Hiiumaa - Tallinn.

Monday, May 9, 2016

2 kuud

Pääsu-Beebi esimest korda kohvil
Emadepäeval. kodukohvikus

Mul on nüüd koju jäänud kolm last. kel kõigil on oma isa ja oma nimi. iga laps täpselt oma isa nägu ja tegu.  
päris kummaline.

kui Suveplikaga näen vaeva, et tema kasvule pidurit peale saada. siis Pääsu-Beebiga tänan jumalat iga lisandunud 10 gr eest.
nii erinevad nad kõik ongi.

Friday, May 6, 2016

Kuidas ma Portugali tegin. ehk kuidas Mees teeb (peaaegu) kõik, mida naine tahab (nagu Innogi).

Inno oma beebiblogis ärritab inimesi jutuga, kuidas Portugalis on sada asja paremini kui Eestis. mul siis tuli mõte, kuidas meie pisikest Eestit pisut Portugalile järgi upitada.

siit kõrgelt on suht tüütu pesukausiga pesumasina ja alt hoovis oleva pesunööri vahet joosta. kuniks paar päeva tagasi tulin suurepärasele mõttele, et võiks akna taha mini pesunööri üles panna, saaks vähemalt Pääsu-Beebi asjadki kiirelt ära kuivatada. ja voila, järgmine päev Mees juba tuligi oma rohelise tööriistakohvriga ning 10 minuti pärast oli uhke läikiv pesutoru akna taga olemas.

Beebi riiete vahele riputasin autentsuse saavutamiseks ka ühe oma sinise....eee, spordipesu.
no et oleks nagu rohkem päris.

Thursday, May 5, 2016

Tiivasirutus

Tallinn-Suvekuningriik-Tallinn
Kohal
Kuna pidime sinna üht koma teist asja viima, võtsime Pääsu-Beebi tema esimesele pikemale reisile kaasa. Pääsu-beebi käitus väga eeskujulikult ja paistis kohta nautivat.

Suvekuningriigis oli väga soe. valge. ja otsatult vaikne ja rahulik.
kalda ääres ujus vähemalt paarkümmend valget luike. kuna Pääsu-Beebi pisut lõriseb, siis kahjuks pilti pole. ei hakanud teda mere äärde viima. mine tea. parem karta, kui kahetseda.
jõuab. saab oma meresed titevarbad mõne kuu pärast.

Wednesday, May 4, 2016

- - -

Brrrr!

Tuesday, May 3, 2016

lemmikloom

Suveplika tõstis hommikusöögilauas oma pehme valge jääkaru lauale. meie leidsime, et karu on nii suur küll, et võiks vabalt ta kõrval tooli peal istuda.
Varsti kasvab ta nii suureks, et ei mahu enam tooli peale ka. siis peame ta Ruudi tuppa elama panema, arutlesin edasi, kui karu tooli peal vaatasin
Suveplika arvas, et karu ei kasva. ja siis me arutasime seda asja.

see vist on tegelikult juba märk suureks saamisest.
mõtlesin, et täpselt nii kaua, kui lapsed sinuga sellistel teemadel siiralt kaasa arutavad, on nad veel lapsed.
alati on natuke kurb, kui karud enam ühel päeval kasvada ei taha.

Monday, May 2, 2016

Võõrutusravi

Helistasin täna hommikul Exlife'le ja palusin tal Ruudi mõneks nädalaks enda juurde võtta. Mina lihtsalt ei suuda enam kõrvalt vaadata, kuidas arvutimaailma ära uputakse.
kindlasti annaks veel hullemini, sest isenenesest koolis ja sõpradega väljas ta veel käib. metsas sõda mängimas ka, kui need lahingud parasjagu toimuvad. ning ta terve on. kitarri vastu on huvi tekkinud. seda tinistab aegajalt. kuid seda kõike tundub mulle siiski näpuotsaga võrreldes ajaga, mis ta arvutis mängimisele panustab. kogu vaba aeg kodus kulub arvutile. oma toast väljub ta üksnes söömiseks ja tee keetmiseks. õhtuti käib korra pesemast ka läbi. nüüd venib see aeg juba aina sagedamini sügavale öötundidesse välja. hommikuste ärkamiste ja õigeks ajaks kooli jõudmisega on üha enam probleeme
inglise keel on tal küll perfektselt suus ja mängukaaslaseid/tutvusi üle maailma.
aga ikkagi on see masendav.

mitu inimest on mulle soovitanud, et pangu ma talle piirangud peale. aga mulle tundub totter peaaegu täiskasvanud inimest jõu meetodidel piirama hakata. lõppude lõpuks tuleb tal elus veel paljude mittemeeldivate ärategemist vajavate asjadega kokku puutuda, kus ta peab iseendaga iseseisvalt hakkama saama.

ja mis kõige hullem. oma eelmises elus ma Suveplika isa pealt nägin, mis selle tulemus võib olla. arvuti, arvuti, arvuti, arvuti. ja veel kord arvuti.
see oli kohutav.

ausalt. mul on hirm. mis tänapäeva noortest saab, kui neil perekonnad tekivad. kas ongi nii, et pisikesed sõbralikud valged robotid loevad lastele unejuttu, samal ajal kui vanemad nutitelefonides või arvutites töötavad, chillivad ning ringi surfavad?

seega, las läheb veidikeseks oma isa juurde. on mul ka natuke aeg asja üle järele mõelda.

any ideas?