Tuesday, February 28, 2017

äratundmine

Näitasin Pääsule enda sõrme otsas olevat kolli, mille ma ta ninast välja olin koukinud. Pääsu uuris seda tõsisel ilmel ning andis märku, et sooviks seda endale. see on muide otsatult vaimustav, kuidas me teineteisest nüüd juba aru saame. ulatasin kolli enda sõrme otsast tema sõrme otsa. mõne hetke veel kolli hoolega piielnud, pistis Pässu selle ühtäkki kiire liigutusega suhu. matsutas natuke ning kadunud see oligi.

pidasin omakeskis aru, rääkida sellest Giovannile või mitte rääkida. mine tea, kuidas ta võiks reageerida. ema, kes lapsele kolle söödab. seda enam, et ma ka ise olin lapsena suur kollisööja. aga Giovanni, hm, tema on meil kodus ju selline korralik ja reeglitega. igal juhul ma rääkisin. alguses veidi nagu kombates ja ääri-veeri. kuniks üsna kiiresti selgus et ka Giovanni oli lapsena kolle süüa armastanud.
naljakas, kuidas sellised asjad liidavad. lausa õnnelikuks teevad.
armastuse kullaproovid, eks ole. seekord läks õnneks:)

Pääsu on kindlalt meie laps, naersime vandeseltslaslikult

Monday, February 27, 2017

mesinädalad. kitsekülas

enne
ja pärast
Kui me Giovanniga esimest korda kohtusime, siis leppisime kokku, et lähme porgandi rongiga sõitma. kummalisel kombel polnud me kumbki seda teinud. natuke üle kahe aasta hiljem tegime selle lõpuks teoks. nüüd juba kolmekesi. pärast jalutasime läbi linna koju. väga tore pühapäev ja õhtu sai kokku.
üldse mulle tundub, et peale abiellumist on me elu kuidagi tasakaalukamaks ja mõnusamaks läinud:)

p.s mis pulmapiltidesse puutub, siis need jäid tol päeval tegemata. ma ei viitsi kirjutama hakata, mis põhjustel. neid oli üks ja mitu ja mul võtaks see liiga kaua aega. leppisime kokku, et teeme hiljem, siis kui meist sõltumatud olud veidi stabiilsemad ja saab poosetamist poseerimist mõnuga võtta.

p.p.s ja lokki/lokke mu juustes on ka hetkel suht minimaalselt. elu on näidanud, et on vähemalt kaks tegurit, sünnitused ja narkoosid, mis üldjuhul röövivad need mult mõneks ajaks.

Sunday, February 26, 2017

konkurents

kohvitont
Kohv on mu teine suur armastus. kindlasti su suurim konkurent minu elus!

Thursday, February 23, 2017

Kuidas ma Prantsusmaad tegin. avokaadot ja musta leiba sõin. ning kummeliteed meega peale jõin.


kodukootud rahvaste sõprus
Mõni päev tagasi üks tuttav küsis messengeris, et mis sa oled nüüd teise nimega, jah? soovis õnne, lisas, et tema endiselt sama nimega ning küsis lõpetuseks kuidas muidu?

nii ongi. võikud jõuan valmis, klõpsu ära teha. paljuks muuks aega nagu üle ei jäägi. õnned võtsin vastu, tänasin kenasti. aga sellele viimasele küsimusele, kuidas muidu? jätsingi vastamata. mõtlesin ja mõtlesin, aga ei osanudki lõpuks midagi välja mõelda. ehk oleks pidanud selle pildi saatma.

tuttav ise on muidugi ka pisut komplitseeritud.

Wednesday, February 22, 2017

jalad all


Monday, February 20, 2017

Katel tulel*

Exlife küsis mult keskmiselt kaks korda aastas, millal ma tema nime ära vahetan. Giovanni Exwife aga saatis talle järgmisel päeval sõnumi, mida ma selle õeluses mitu päeva seedisin. endiselt on mul raske uskuda, et nii päriselt ongi. kuigi ma tean, et teisest küljest on see puhas kompliment.

* väljend laenatud sõnavarast.

Wednesday, February 15, 2017

kaikad

Nii, nüüd siis jäi Pässu ka veel nohusse. ja Suveplikal tõusis haiglas uuesti palavik. see muudab kogu olukorra veel ebakindlamaks.
ausalt öeldes tunnen, et mul läheb aina keerulisemaks rahulikku meelt ja optimismi säilitada. korra aastas tuleb enda jaoks midagi olulist ja siis pead sellest kuidagi lipp-lipi ja lapp-lapi peal läbi tormama.
õnnetu olen, noh. miks nii.

Tuesday, February 14, 2017

stiilitu

käisime juba varahommikul Pässuga õueringil: nööpe ostmas ja apteegis. päike oli täna nii hele, et temaga silmitsi sattudes astusid sisuliselt pimesi. kummaline kombinatsioon.

Suveplika paigutati eile peale gripi diagnoosi saamist koos vanaemaga uhkesse üksikpalatisse, kust ta mulle järgmise sõnumi saatis, minul on väga hea oma lugsligus palatis. peale ruloode, televiisori, privaat dušikabiini ja suurte akende, tõid õed talle pliiatsid, pehme nuku, mida saab värvida ja veel midagi, mis mul juba meelest on läinud. sellist haiglat mina tõtt öeldes näinud polegi.

tänasel imeilusal hommikul Giovanni kõrval olles meenus sama päev kaks aastat tagasi. korraks nagu tekkis tahtmine kohustustevabalt lendu tõusta, aga see läks tõesti kohe üle. liblikates on kindlasti oma võlu, aga mulle sobib tänane argipäev ikka hoopis enam.

suures argimöllus olen muuhulgas täheldanud, et meil on pidevalt otsas taluvõi ning pruun suhkur. vahet suurt pole, palju neid koju tuua.

lisaks oli uue olukorra valguses kiiresti vaja uus lapsehoidja leida. mul oli valida täpselt kahe sõbranna vahel, kellest ühel on võimalik meid õnneks aidata.

Monday, February 13, 2017

tänulik

Suveplika haiglas. kõrge palavik, larüngiit. õnneks vähemalt grippi pole. ehk siis täna tuli välja, et ikkagi on + see teine viirus otsas.

tänan jumalat, et mul on ema, kes temaga seal praegu olla saab. üleüldse tänan ma Suveplika puhul jumalat, et mul on ema. ma ei tea, mis üldse oleks. kas oleks. kui poleks vanaema.
kui vanaema helistab, lööb Suveplikal telefonis ette ma armastan sind. 

selle lapse puhul võin vist öelda küll, et kui poleks vanaema, siis tema kõrvalt üksi teisi lapsi kasvatada oleks päris keeruline. Suveplikat on olnud palju-palju rohkem, kui kõiki mu teisi lapsi kokku.
üksi olen ma Suveplika jaoks lihtsalt liiga nõrk.

mind on Suveplika telefonis natuke vähem. mind on ta nimetanud: kallis. usun, et täpselt nii ongi.

Saturday, February 11, 2017

Match´ima. ehk, Visnik, auuuuu. ehk,any advice and suggestions will be greatly appreciated ...

proovikabiinis 1
proovikabiinis2

proovikabiinis3

ok, veinipunased/punasemad paelad? teist värvi sukad? müts? lillad juuksed? muud, aga siis nipet-näpet?
veidike värvi ja jumet, seda ei maksa soovitada, see on praegu nulli keeratud:)

taustainfoks, et miskeid suuri kulutusi me tegema ei hakka. põhimõtteliselt. kleit on nt taaskasutusest, 1 euroga. nagu meiegi:)

p.s mütsid/sallid/kindad/soe pesu on eesmärgipärane, sest pildistamiseks läheb õues.

poliitiliselt korrektne

...et saaks ses uues olukorras kuidagi konstruktiivsemalt perekondlikke suhteid ehitada...

nali naljaks, aga tundub, et mõne ameti juures peab tõesti ettevaatlik olema, et pähe ei hakkaks.

Friday, February 10, 2017

loob

mööndustega ehk (häda)valed sukad

Thursday, February 9, 2017

üks enne Ühte

Väike Petshop koos omasugustega
Pressis end Suveplika vee- ja mängumaailma. kuidas muidu. hakkab pihta.
jalad all. tahtmised suured. nän-nän-nän-nän-nän.
finišisirgel!

Wednesday, February 8, 2017

alt vedama

Ma eile mõtlesin, et olen vist pehmo. enda arvates olen suhteliselt kannatlik. tahan heaga ja mõistlikult. kuulates ja rääkides. kaasa mõeldes. püüan nii ja püüan naa. annan aega. aga kui ikka ei saa, siis ühel hetkel jõuab kätte ka minu piir, kus juhtme seinast välja tõmban. ja siis pole see enam emotsioon, vaid tõesti piir, kus südametunnistus mind ei piina, sest tean, et olen teinud kõik ning pole eemaldunud kergekäeliselt ega püüdmata.
ja siis öeldakse, et mina olen ülbe. kange. tänamatu. isekas. saama peal väljas. egoist.
mis kurat selle asjaga on?

Sunday, February 5, 2017

pealt kuulama


Ja miks sa ennast siia taha pead peitma?
Sest ma kardan seda tüüpi.

Mänguasjade dialoogid on üks meeldivaim taustamüra.

Thursday, February 2, 2017

Uus ja senitundmatu tiitel mu elus

Suur rõõm ja kauaoodatud hetk ning kergendus kõigile osapooltele.
ema ütleb küll, et ärgu ma kujutagu asju endale ette, aga mina isiklikult tunnen selle sündmuse valguses muuhulgas ka suurt vabanemist.

palju õnne ja armastust uuele väiksele ilmakodanikule! Its a baby boy!
ma sain täna öösel tädiks! ausalt öeldes tänases päevas ja vanuses ei kujuta ma seda endale veel väga hästi ette.

Wednesday, February 1, 2017

Ongi veebruar. mu lemmik. lemmik-lemmik kuu.


Veebruar Tähekese kalendris. all paistab mu teine kalender, millele olen aastateks truuks jäänud. see on soditud Selveri versioon, kuhu märgime üles kõik olulised eesootavad käigud, päevad ja sündmused. kolmas, see prantslane, kes magamistoas ripub, sellest on esimene veebruar välja rebitud. ei teagi, miks see kuupäev Suveplika isale ette on jäänud. mis tähendab, et magamistoas algab veebruar päevase nihkega.

öösel nägin unes, et Tõnis Mägi on surnud. pole just kuigi meeldiv unenägu. väga ebameeldiv tunne, justkui peaks mõnda aega nüüd hinge kinni hoidma. annaks jumal, et selle koha peal miskid mu erilised võimed ootamatult välja ei lööks.

beebi Pääsu udusuled aga on kasvanud nüüd juba nii natuke üle kõrvade, et eile hommikul vaatasin esimest korda, et ta on ühtäkki tüdruku nägu läinud. kuigi õhtul saapapoes, kui Pääsu Giovanni süles istus, kilkasid kolm naist sellele vaatamata, et küll on armas poiss, küll on armas poiss. ju need udusuled siis ikka nii vaevumärgatavad veel on, et vahet märkan üksnes mina.

Suveplikaga jällegi on selline lugu, et tal on tekkinud vastumeelsus ja hirm rütmika tunni eees. ning mitte sellepärast, et ta oma liikumiselt natuke kobam ja puisem kipub olema, kui paljud teised. vaid seetõttu, et kui tema põlv mingis harjutuses pisut allapoole vajub, kui tohiks, ütleb Märt Agu, et kõik, kelle põlv vajub allapoole, peavad järgmine kord sada eurot tooma. Suveplikaga on aga selline lugu, et tema võtabki öeldut enamasti otsetähenduses. ja nüüd nutab ning on tõsiselt mures ja paanikas, mis saab. see pole mingi mäng, ta päriselt kardabki. kui keegi kord midagi sellist välja on öelnud, on Suveplikale üsna keeruline selgeks teha, et ta tegelikult ei mõtlegi nii. mis pole siinkohal raasugi minu liialdus, vaid veel üks Suveplika kummaline eripära.

selliselt see siis algas. Suveplika läks täna kooli uute saabastega.